Erakordselt head dokumentaalfilmid

Go Reisiajakirja toimetaja Andre Nõmm soovitab kümmet suurepärast dokumentaalfilmi, mis kõik ühel või teisel viisil seonduvad inimese sooviga seigelda või avastada midagi uut.

Go Reisiajakirja toimetaja Andre Nõmm soovitab kümmet suurepärast dokumentaalfilmi, mis kõik ühel või teisel viisil seonduvad inimese sooviga seigelda või avastada midagi uut.

TROUGH HELL & HIGH WATER (2006)

James Cracknell on kahekordne olümpiavõitja sõudmises ja Ben Fogle tuntud reisiajakirjanik. Need kaks meest on nii erinevad, et üsna raske on neid koos ette kujutada võistlusel, kus sõudepaadiga tuleb ületada ei rohkem ega vähem kui Atlandi ookean. Sellegipoolest otsustavad mehed katsumusele vastu astuda.

See, kuidas võitjatüüp James ja õrna hingega Ben 2930 miiliks ühte paati ära mahtusid, on filmi läbiv ja põnevaim joon. Ohtlik meri, kuumus, füüsiline kurnatus, stress ja erinevad eesmärgid panid meeste suhted tugevasti proovile. BBC 3,5-tunnine seriaal sai niivõrd meeleolukas, et hiljem võtsid mehed ette uue teleprojekti „On This Ice“, kuid see on juba teine lugu.

LE DERNIER TRAPPEUR (2004)

Kas õppida juristiks, arstiks või bussijuhiks? See on üsna tavapärane küsimus. Kuid kas on olemas veel noori, kes tõsimeeli mõtlevad, et oma edasise elu võiks elada metsikus looduses, püüdes loomi ning elatudes karusnahkade müügist ja muust looduse antust? Võib- olla on tõesti kätte jõudnud aeg, kus ühe dokumentaalfilmi võib pealkirjastada kui „Viimane trapper”.

„Mitte järele proovida,“ võiks kõlada selle filmi hoiatus meiesugustele, kes me elame hoopis teistsuguses maailmas. „Le Dernier Trappeur“ võimaldab meil korraks sellest maailmast välja astuda. Hunnitute looduspiltidega dokumentaalfilm on sellest, kuidas mehed üritavad ellu jääda metsikus looduses. Kuid kas on märkamatult üks ürgne eluviis hääbumas, et teha lõplikult ruumi teistsugustele?

KON-TIKI (1951)

Kon-Tiki on pakutud valikus vanim film. Norra maadeuurija Thor Heyerdahli kuulsa Kon-Tiki ekspeditsiooni viimane elus olnud liige Knut Haugland suri 92-aastasena paari kuu eest. Nii ole sellest ühest kõigi aegade tuntuimaist ekspeditsioonist jäänud enam järele ühtki elavat hinge, on veel vaid raamatud, filmid ja ka Kon-Tiki muuseum väikesel Bygdøy poolsaarel Oslos.

Thor Heyerdahlil ei olnud teadlaste maailmas lihtne oma teooriatega läbi murda. Kon-Tiki ekspeditsioon pidi tõestama, et ka primitiivse parvega võisid rahvad ületada Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani. Nii sai ka film oma osa – oponendid arvasid, et selle edu taga ei ole midagi muud kui publiku vaimustus intriigist, et Heyerdahl oli julgenud õpetatud meestele varba peale astuda. Nagu „Kon-Tiki” raamat, nii sai ka „Kon- Tiki” film publiku väga sooja vastuvõtu osaliseks. Hiljem pärjati see isegi kahe Oscariga. Üks neist anti operaatoritöö eest, ehkki esilinastusel olla ühel esireas istujal ekraanil kõikuvast parvest väga paha hakanud.

IN THE SHADOW OF THE MOON (2008)

Aastatel 1968–1972 vaatas maailm hirmu ja aukartusega, kuidas USA kosmoseraketid startisid Kuu poole. Tänaseks on Kuu pinnal kõndinud vaid 12 meest. „In the Shadow of the Moon“ võtab kokku ameeriklaste kuuekspeditsioonid ja laseb Apollo astronautidel jutustada loo oma Kuust oma sõnadega. Eksklusiivsete dokumentaalkaadritega film toob vaataja ette vahest kõige äärmuslikumad ekspeditsioonid, milleks on inimene täna võimeline.

Et ekspeditsioonid Kuule on enamikule meist niivõrd kättesaamatud ja kauged, siis pole ka ime, et hiljem on see andnud alust spekulatsioonideks, et lennud Kuule ei ole midagi rohkemat kui osav lavastus kusagil NASA nurgataguses angaaris. Üks Apollo astronaut ütleb selle kohta lihtsalt: „Mitte keegi ei saa minult võtta neid samme, mida ma Kuul tegin.” On siis inimese rännak suur või väike, vahest ongi see kõige tähtsam, et rändamisest saadu on midagi püsivat, mis jääb alati alles.

THE ENDURANCE: SHACKLETON’S LEGENDARY ANTARVTIC EXPEDITION (2003)

Nagu pealkirigi ütleb, on film legendaarsest Shackletoni Antarktika ekspeditsioonist. 1914. aasta augustis lähenes Sir Ernest Shackletoni ekspeditsioon laeval Endurance Antarktikale, et see esmakordselt ajaloos ületada. Kuid õnn pööras ekspeditsioonile kiiresti selja, laev võeti jäisesse haardesse ja pigistati halastamatult puruks, 27 meest jäid vangi kõige üksildasemale kohale maamunal, pääsemisest eraldas neid sadu miile jääkülma ja vaenulikku merd.

Shackletoni ekspeditsiooni „töökuulutus“ oli saamas tegelikkuseks: „Otsime mehi, ohtlik reis, väike palk, kibe külm, pikad kuud täielikus pimeduses, pidev oht, ohutu tagasipöördumine kaheldav, au ja tunnustus edu korral.“

Shackletoni ekspeditsiooni loetakse suurimaks ellujäämislooks läbi ajaloo. Ehkki pärast laeva purunemist võis ekspeditsiooniliikmeid tavamõistuse kohaselt lugeda hukkunuks, eitasid need mehed oma saatust. Selle tõestamiseks kulus neil 635 päeva.

TOUCHING THE VOID (2003)

Sellest pidi tulema üks väljakutsuv päev. Noored alpinistid Joe Simpson ja Simon Yates soovisid enda nimele saada esmatõusu Siula Grandele mööda ohtlikku läänenõlva. Nad said sellega hakkama. Kuid mitte sellega ei läinud nad ajalukku. Siula Grande ei olnud oma viimast sõna veel öelnud, mäetipult laskuvatele meestele esitati uus väljakutse. Neil päevil juhtus Peruu Andide südames midagi enamat, inimvõimete piire ei nihutatud sellega üksnes sõnadega, nagu mõnes hästimüüdavas eneseabiraamatus, vaid see leidis aset päris elus.

„Touching the Void“ on alpinistide ringkonnas kultusfilm. See on veatu ja tõetruu taaslavastus juhtunust, mis asub dokumentalistika ja mängufilmi piiril ning mille keskseks looks on murtud jalaga Joe Simpsoni võitlus oma elu eest. Hiljem on samad tegijad tootnud veel sellised suurepärased dokumentaalfilmid, nagu „Deep Water“ ja „Beckoning Silence“. See meeskond võib julgelt ka oma järgmiste DVDde kaantele kirjuta- da „Touching the Void tegijatelt”, sest hilisemad filmid ei ole oma tasemelt olnud sugugi nõrgemad.

BLIZZARD: RACE TO THE POLE (2006)

Üheks suurimaks ja lõputuks intriigiks polaaralade avastamise ajaloos on brittide ja norrakate vastasseis. Kui brittide kuulsamad ekspeditsioonid on ebaõnnestumised (Scott, Franklin, Shackel-on), siis norrakad on läinud ajalukku suurte võitudega (Nansen, Amundsen). Kui brittide arvates polnud norrakad midagi rohkemat kui lihtsalt seiklejad ja sportlased, kel oli veidi rohkem õnne, siis britid jälle norrakate arvates loodusreegleid eiravad ja üleolevad sõjaväelased.

Selline vastasseis leidis aset kõige raskemal kujul pärast võidujooksu lõunapoolusele, kannatajaks rohkem Amundsen. BBC tuntud tasemel teleseriaal taaselustab Scotti ja Amundseni lood, üritades 100 aastat hiljem korrata võimalikult täpselt ajaloolisi ekspeditsioone – mehed on küll teised, aga kogu varustus on võimalikult sarnane. Kuidas lõppesid ekspeditsioonid päriselus, seda me teame. Kuidas aga läheb uutel Scottidel ja Amundsenidel, selgub pärast filmi vaatamist.

LEWIS & CLARK - ThE JOURNEY OF THE CORPS OF DISCOVERY (2004)

Nimed Meriwether Lewis ja William Clark ei ütle eestlasele vist kuigi palju. Kui esimesed ekspeditsioonid Ameerikani või ka ümber selle on siinmail leidnud suurt kajastamist, siis vähem on teada esimestest rännakutest läbi Ameerika. Nii et enne, kui ette võtta lahtise „ameeriklasega” ja kenade neidudega U.S. Route 66, soovitame sellele sümboolse ja teedrajava eelloona vaadata dokumentaalfilmi „Lewis & Clark - The Journey of the Corps of Discovery”.

President Thomas Jeffersoni poolt 1804. aastal teele saadetud ekspeditsioon on märke armastava Ameerika Ühendriikide ajaloos kindlasti märgilise tähendusega. Ekspeditsioon pidi leidma tee Ameerika läänerannikuni, eesmärgiks nii ärilised huvid kui ka poliitiliselt ebamääraste alade kaardistamine. Sel ajal eksisteeris veel lootus, et Vaikse ookeanini viib veetee – Missouri jõgi ja sellega ühilduvad veekogud. Ameerikas palju tunnustust saanud dokumentaalfilm taaselustab selle rännaku.

GRIZZLY MAN (2005)

Kui mõni dokumentaalfilm saab Ameerikas kassahitiks, tekitab see teatud eelarvamusi. Ju see peab siis olema midagi lihtsakoelist ja multifilmilikku, nagu „Pingviide marss“, või siis rõhutatult populistlik või päevapoliitiline, nagu „Fahrenheit 9/11“. Aga ei – Werner Hertzogi „Grizzly Man“ on dokumentalistika selle sõna parimas tähenduses.

„Grizzly Man“ on lugu isehakanud looduskaitsjast Timothy Treadwellist, kes 13 järjestikusel suvel viibis Alaskas hiiglaslike grislikarude seltsis, kaitstes neid territooriumil, mis pidi olema kaitstud inimeste eest. Mehele, kes ise tahtis olla rohkem nagu karu, inimeste reeglid ei kehtinud. Nii on „Grizzly Man“ lugu, kus omavahel on põimunud ühe mehe loodusarmastus ja seikluskihk, kuid vähe ei ole selles ka edevust, eneseimetlust või isegi teatud hullumeelsust. Mis on parajasti ülekaalus, see jääb vaataja enda otsustada ning Werner Hertzog on selleks jätnud sobiva ruumi.

DEEP WATER (2006)

Inglismaad on tabanud suur soolopurjetamise hullustus. Francis Charles Chichester on just rüütliks löödud, aga juba vajab Inglismaa uusi kangelasi. Mitte keegi ei ole üksi purjetanud ümber maailma peatuseta ja kõrvalabita. Sunday Times näeb siin oma võimalust ning otsustab korraldada võistluse „Sunday Times Golden Globe Race”, esimene non-stop ümberilma soolopurjetamise võistlus, kiireimale auhinnaks 5000 naela.

1968. aastal alustab võistlust 9 meest, nende seas hilisemad soolopurjetami- se legendid ja eeskujud Robin Knox- Johnston ja Bernard Moitessier. Kuid startijate seas on ka üks tavaline nädala- lõpupurjetaja. Keegi Donald Crowhurst, kes au ja kuulsuse saavutamiseks on pantinud kogu oma maise vara. Temal tagasiteed ei ole. Aegamööda saab lihtsa pereisa jaoks reisist ümber maailma reis sügavale hingeellu. Nurka aetud mehe mõttelend liigub üha kosmilisematele radadele. Oma koha leidmine universumis ei ole aga sugugi nii ohutu ...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga