Eestist pärit mehed Põhja-Jäämerel ja Obi jõel

Eesti Meremuuseumi juht ajaloolane Urmas Dresen kirjutab Eesti päritolu meremeeste sõitudest Põhja-Jäämerel ja Obi jõel, ajalooliselt mängisid sealsete mereteede avastamisel suurt rolli ärihuvid.

Kui Adam Johann von Krusensterni pojapoeg, mereväeleitnant Adam August Otto Paul von Krusenstern (1834–1871, vn k Павел Павловиич Крузенштерн) pöördus 1862. aastal tagasi oma juba teiselt (esimene oli 1860. aastal) ebaõnnestunud katselt jõuda läbi Kara mere Lääne-Siberi suurte jõgede suudmeteni, tõdes ta üsna resigneerunult: „Seal ei saa kunagi olema mingisugust mereteed läbi Kara mere Obi ja Jenissei suudmeteni.“ Koos meeskonnaga jõudis ta uppuvatelt laevadelt õnneks Jamali poolsaarele ja sealt juba maismaad mööda polaarjoonel paiknevasse Obdorski (Salehardi).

Otto Paul Krusenstern käis polaaruurijana üsna oma Eestist pärit isa, viitseadmiral Paul Theodori jälgedes, kes oli varem mitme ekspeditsiooni käigus uurinud ja kaardistanud Tšukotka ja Kamtšatka lahtesid, Anadõri lahte ja Aleuudi saari. Järgnevad vene ja välismaised polaaruurijad Otto arvamust läbimatust mereteest siiski ei kinnitanud. Uute mereteede kasutuselevõtu käivitavaks jõuks olid nagu paljudel teistelgi puhkudel ikka puhtalt majanduslikud huvid. Otto Pauli retkede finantseerijaks oli suurärimees Mihhail Sidorov (1823–1887), kel oli Siberis mitu kullakaevandust. 1860ndate lõpus kuulutas ta, et annab 14 000 rubla mehele, kes suudab laevaga murda välja Jenissei suudmesse, aga siis sellele väljakutsele veel ei reageeritud.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga