Edela-Alaska maskide uus elu

2020. aastal jupikite ühest peamisest traditsioonist, maskide valmistamisest doktoritöö kaitsnud antropoloog Anna Mossolova kirjutab Edela-Alaska maskide uuest elust.

Päästearheoloogia Alaskal

Beringi mere rannikul saavad kliimamuutuste tagajärjed aasta-aastalt aina rohkem nähtavaks ja pöördumatuks: merejää väheneb, merevee tase tõuseb ja külmunud maa sulab. Igikeltsa sulamine jätab maapinna mereerosiooni meelevalda, mistõttu hävinevad arheoloogilised leiukohad üle kogu Arktika.

2009. aastal kutsus Alaska põliselanike küla Quinhagak arheolooge appi, et päästa kiiresti erodeeruvat leiukohta, millele nad olid nimeks pannud Nunalleq (otsetõlkes ’vana küla’). Sajandeid igikeltsa sees lukus olnud leiukoht oli nüüd sulama hakanud. Külaelanikud leidsid mööda randa kõndides või ATV-ga sõites sageli maa seest välja uhutud esemeid. Jupikite esivanemaid väga au sees hoidvad tõekspidamised ei luba vanu külapaiku häirida. Nähes nende pärandit merre uhtumise ohus, otsustasid Quinhagaki elanikud tulevaste põlvede huvides selle paiga päästa.

Liitusin selle päästearheoloogia projektiga 2015. aastal ja olen sellest ajast peale veetnud suved Quinhagakis: kaevanud, töötanud välilaboris, konserveerinud, katalogiseerinud ja uurinud Nunalleqis välja kaevatud esemeid koos teiste teadlaste ja ennekõike koos kohaliku kogukonna liikmetega. Nunalleqi projektis juhindutakse kogukonnaarheoloogia põhimõtetest, mis tähendab, et kõik otsused teadusuuringute eesmärkide, tegevuste ja meetodite kohta tehakse koos kogukonna liikmete ja kultuurikandjatega, kes aitavad leiukoha ja selle esemete teaduslikele tõlgendustele lisada kohalikke kultuurilisi väärtusi ja jutustusi.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga