Kujuta ette, et sõidad Veneetsiasse, külla Lorenzole. Jõuad kohale, ilm on ilus, otsid kesklinnas õiget maja – leiad, annad korteri ukse taga kella. „Tere tulemast!“ „Tere!“ „Kas pitsa on ahjus?“ pärid. „Tead, ma ei söö sellist asja!“ Naerate koos Lorenzoga Itaalia rahvusköögi pihta käivat nalja. Huvitav selle loo juures on aga asjaolu, et sa ei tunne Lorenzot. Pole elu sees näinud. Küll aga istud nüüd tema köögis nagu boss ja see Lorenzo on ise sind sinna kutsunud. Mis nali see siis nüüd on?
Evelin Männiste on couchsurfing’u entusiast, kes modereerib Eesti diivanisurfi Facebooki lehte ning korraldab CS-i kogukonnaga üritusi.
Evelin, kuidas sellise organisatsiooni liikmeks saab?
„Couchsurfing viib kokku inimesed, kes armastavad reisimist, uusi kultuure ja tutvusi. Liikmeks saab väga lihtsalt – tuleb couchsurfing.com-i lehel luua kasutajakonto. Seejärel saab inimesi enda juures majutada, küsida öömaja või ühineda mõne toreda samamoodi mõtlevate inimeste koosviibimisega maailma eri otsades,“ kõlab vastus.
Asi olevat lihtne: kui soovid inimesi enda juures majutada, tuleb oma profiilil märkida, et oled avatud külalisi vastu võtma. Kui soovid ise kuskil öömaja, siis tuleb üles leida reisisihiks valitud kohas teised omasugused ning nende seast välja valida see, kellelt ulualust paluda.
Ja võidki külla minna?
„Ära kohe veel mine,“ ütleb Evelin. Nüüd tuleb oodata vastust, kas päring aktsepteeritakse või mitte. Inimest ei pruugi ju sulle sobival ajal kodus olla! Kui kõik aga sobib, siis tuleb interneti kaudu juba kokku leppida saabumisaeg ning vahetada muu vajalik informatsioon.
Kas selline reisimisviis on ainult noortele või ei pea vanem inimene ka häbenema?
„Selline reisimine on mõeldud kõigile!“ on Evelin optimistlik. Vanus ei ole tema sõnul kindlasti määrav. Võib küll juhtuda, et kergem on leida majutajaid, kui oled 20–40-aastane, aga „surfarite” tutvusringkonna pealt olevat näha, et paljud aktiivsed kasutajad jäävad ka vanuserühma 40 ja peale.
Evelin nendib, et pigem tundub probleem olevat selles, et noort pealekasvu on vähe. Võib-olla on nad olemas ja tegutsevad vaikselt omaette, aga üritustele ei jõua neid palju.
Evelin soovitab kindlasti ka vanematel inimestel couchsurfing’ut proovida, aga oluline on seejuures leida enda vanusele sobiv külaline või majutaja. „Hea kogemuse saamiseks on tähtis, et külastaja ja külastatav oleksid teatud määral sarnased ja neil oleks üksteisega midagi jagada.“
Samuti reisivad nii paarid kui ka emad lapsega, toob ta veel näite. „Kõik variandid on head ja toredad!“
Kuule-kuule, aga kas see ohtlik ei ole? Minna tundmatu inimese juurde… äkki tõmmatakse nahk üle kõrvade või tehakse minust tomatipüree? Inimesed on ju ettearvamatud!
Evelin on pragmaatiline: „Halbade juhuste kokkusattumisel võib kõik ohtlik olla. Kuid selle peale ma ise väga ei mõtle. Kõlab küll veidi hirmutavalt, et lähen tüdrukuna üksi kellegi poole ööseks, keda pole kunagi näinud, aga… Siinkohal on kaks suurt abimeest: teise inimese hea kasutajaprofiil ja kõhutunne.“ Abiks on lähtepunkt: vali võõrustajaks inimene, kellel on korralikult täidetud profiil.
Evelin õpetab: „Profiili juures on oluline piltide rohkus ning palju iseloomustusi. Iga kord, kui keegi sind majutab, saate üksteisele soovituse kirjutada. Palju häid iseloomustusi annab kindluse, et tegu on usaldusväärse inimesega. Samuti saab enne kokkusaamist tutvuda, suhelda, helistada.“
Seega usaldus on ka selles valdkonnas kahepoolne?
„Kokkulepped, mis toimuvad kohapeal, on väga individuaalsed. Kuidas kellelegi sobib ja kuidas keegi end hästi tunneb: mis on tingimused ööbimiseks, kas peab hommikul korterist lahkuma koos peremehega ja ootama tööpäeva lõppu linna peal kolades või jäetakse sulle lisavõtmed. Ja nii edasi. Seda kõike saab eelnevalt üle küsida või leida profiililt vajalik info,“ räägib Evelin.
Esimene mälestus?
„Minu esimene couchsurfing’u kogemus oli sõbrannaga reis Rooma, kus saime ühe noormehe juurde jääda kogu nädalaks. Enamasti võetakse vastu paariks ööks, aga oleneb muidugi ka kokkuleppest,“ meenutab neiu.
„Olukord muutus ja meie võõrustaja pidi paar päeva enne meie lahkumist reisile minema. Alguses lubas ta meile oma sõbra juures öömaja otsida, kuid päris kiiresti mõistis ta, et saab meid usaldada, jättis meile korteri võtmed ning lubas edasi olla. Ära minnes sulgesime ukse, võtsime võtmed kaasa ning nädal hiljem tuli noormees oma reisi käigus ka Eestist läbi: nii saime võtmed üle antud. Esimese kogemuse kohta oli see üllatav ja silmi avav – inimesed ongi ilusad ja head! See oli rohkem kui kümme aastat tagasi. Suhtleme siiani.“
Millal Eesti FB grupp alguse sai ja miks sellega tegeled? Missioonitunne?
„CS Tallinna grupp loodi 2011. aastal. Mina tegin oma CS-profiili juba küll 2008. aastal, kuid grupiga liitusin aastal 2012. Alguses võtsin ma ainult külalisi vastu, tutvustasin neile Tallinna ja Eestit.“
Aastal 2011 kolis Evelin mõneks ajaks Rooma, aga ei tundnud seal eriti kedagi. „Alles siis sain aru, et couchsurfing on muudki kui majutamine ja reisimine. Iga päev sai kellegi eestvedamisel üritustest osa võtta ja uusi tutvusi leida. Põhiline oli weekly meeting, mis toimus igal reedel ja kuhu tulid kokku aktiivsed kohalikud, Roomas elavad välismaalased ja ka need, kes sel hetkel linna külastasid. Jõudnud tagasi Eestisse, ühinesin taoliste kokkusaamistega ka siin. Nii see Eesti kogukonda panustamine algaski – korraldasime igal nädalal kohtumisi, mis veel hiljuti toimusid igal reedel, kuid pandeemia ajal jäi asi soiku. Korra või kaks aastas teeme suurema ürituse, mis toob Eestisse vähemalt sada inimest üle Euroopa. Põhjus, miks ma ikka seda teen, pole niivõrd missioonitunne, kuivõrd puhas rõõm sellest, et tegelen sellega, mis mulle meeldib.”
Mitte ainult öömaja, on ju nii?
Evelin annab soovituse: „Veel mõni aasta tagasi oli tavaline see, et kui polnud õhtuks plaane, aga soov oli midagi teha, siis kirjutasin gruppi, pakkusin välja aja ja koha ning kokku tuli alati 5–15 inimest. Sellised kokkusaamised on olulised ka neile, kes reisivad üksi ja ööbivad hotellis, kuid soovivad sellegipoolest kellegagi aega veeta või koos uut linna avastada.“
Kas üksteise diivanite külastamise trend on maailmas tõusmas või langemas?
„Suures pildis ei leia ma põhjust, miks peaks selline põnev reisimisviis langustrendis olema, kuid paratamatult tuleb mängu paar pärssivat tegurit,“ mõtiskleb Evelin. Kindlasti mõjutab alternatiivsete ööbimisvõimaluste hulk, näiteks AirBnb. See pole küll midagi nagu CS, aga võimalus siiski. Teiseks kaotas CS hulgaliselt kasutajaid, kui üleöö ei lasknud inimestel nende lehe pealt sisse logida, enne kui nad „annetuse“ tegid. See ajas paljud inimesed, kes aastaid on kogukonda panustanud, päris vihale ja nad loobusid edasisest tegutsemisest.“
Kas on ka alternatiive?
Aktiivsed on olnud veebilehed BeWelcome ja Hospitality Club. Nende liige Evelin ei ole ega oska ka öelda, kuidas neil läheb. Pärast CS-i valeliigutust annetuse norimisega tekkis Couchers.org-i leht, kes püüavad sama asja teha. Nende liikmeskond on aga veel väga väike.
Evelin rõhutab lõpetuseks: „Kindlasti on oluline aru saada, et kogu seda couchsurfing’u värki tehakse tasuta. Suur osa meie inimeste motivatsioonist tuleb soovist olla külalislahke ning huvist teiste kultuuride ja uute inimestega tutvumise vastu. On tore, kui leitakse aega koos (oma külalise või võõrustajaga) midagi teha: kokata, minna kontserdile, tutvustada teisele oma linna vaatamisväärsusi jne. Uutel liitujatel võiks olla soov panustada kogu protsessi, mitte lihtsalt küsida tasuta öömaja.“
Vaata ka: FB/Couchsurfing Estonia, www.couchsurfing.com
Tekst: Rene Satsi
Foto: erakogu