Carcassonne – Tallinna sõpruslinn Prantsusmaal

Kui reisite Lõuna-Prantsusmaal Toulouse’ist Vahemere poole, võite kiirteel kihutades Carcassonne’ist kergesti mööda sõita, mis oleks tegelikult väga kahetsusväärne tegu. Mõnes reisiedetabelis märgitakse Carcassonne’i kindluslinna kui teist suurt turismimagnetit Prantsusmaal pärast Eiff eli torni. On see nii või mitte, igal juhul tasub kindlasti kiirteelt maha sõita, sest tegemist on Tallinna sõpruslinnaga, kus tegutseb aktiivne Eesti sõprade ühing.

Carcassonne ja Tallinn on sõpruslinnad aastast 2013 ja neid kahte linna ühendavaks lüliks on kuulumine UNESCO maailmapärandisse.

Carcassonne on linn Prantsusmaa Languedoc-Roussilloni piirkonnas Aude’i departemangus.

Parajalt väike, tulvil mõnusaid kohvikuid ja restorane, talvel veidi unine ja suvel turistidest pungil Vahemere-äärse kliimaga linn. Aude’i departemang, üks vähemasustatud piirkondi  Prantsusmaal, on meeldiv ilusa looduse, ajalooliste mälestusmärkide, matkamise ja hea veini nautimiseks.

Languedoci piirkond asub Lõuna-Prantsusmaal ning sellel on väärikas ja huvitav ajalugu. Languedoc on trubaduuride maa! Trubaduurid olid muusikud, poeedid keskajal Oksitaanias ja nad laulsid oksitaani keeles. Languedoc tähendab tõlkes „Oc keel“. Siinne algkeel on oksitaani keel (Lenga d’òc, Occitan), mis kuulub romaani keelte hulka. Oksitaani keelel on mitu dialekti ja selle  leviala oli kunagi Püreneedest Alpideni. 1930ndatel oli see keel Prantsusmaal üsna alla surutud, koolis karistati oksitaani keeles rääkimise eest. Viimasel ajal on keele kasutamine tõusulainel:
trükitakse raamatuid, tehakse raadio- ja televisioonisaateid, seda õpetatakse koolis. Hea märk, sest ilma keeleta kaob kultuur!

Tallinna sõbrad!

Carcassonne’is tegutseb Tallinna sõprade ühing „Les amis de Tallinn - Pontus de la Gardie“.

Pontus de la Gardie nime kannab ühing seepärast, et see prantslasest vabahärra sündis Caunes-Minervois’s (asub Carcasonne’ist 18 kilomeetri kaugusel) ja tõusis 16. sajandil Rootsi kuninga teenistuses Eestimaa kuberneriks. Pontuse ja tema abikaasa Sofia Gyllenhielmi hauamonument on Tallinna toomkirikus. Märkimisväärne side Tallinna ja Carcassonne’i vahel!

Sõprust hoiab üleval suuresti proua Urve Landersi ja härra Frederic Guiraudi entusiasm. Carcassonne’is ja CaunesMinervois’s korraldatakse kunstinäitusi ja kontserte, toimub restorani- ja hotellieriala õpilaste vahetus ning palju muudki. Sellel aastal korraldati Carcassonne’is Eesti moodsa arhitektuuri näitus. Kohal olid Eesti suursaadik Alar Streimann, Andrus Kõresaar KOKO Arhitektidest, Eesti aukonsul Toulouse’is proua Hélène Berdoy-Mayer ning kõik kohalikud Eesti sõbrad ja huvilised. 2017. aasta mais toimus kirjanik Indrek Hargla autoritund ühes Carcassonne’i raamatupoes.

Sõprusühing tähistab igal aasta mõne üritusega Eesti vabariigi aastapäeva, sügiseti osaletakse koos teiste Carcassonne’i sõpruslinnadega ühisel üritusel. Kevaditi toimub Toulouse’is „Forom des langues du monde (’keelte foorum’), kus eesti keel on esindatud väga toimekate ja armastusväärsete estofiilidest abielupaari Claudette ja Alain Mazauric poolt.

Mida teha, kuhu minna Carcassonne’is ja selle lähiümbruses

Tuntuim vaatamisväärsus Carcassonne’is on kindluslinn, mida prantsuse keeles kutsutakse Cité. Kindluse ehitus sai alguse Rooma impeeriumi ajal, tsitadelli kahekordsete müüride pikkus on 3 km ning seda kindlustab 52 vahitorni. Linnal on 2500-aastane ajalugu, kuhu on oma jälje jätnud roomlased, läänegoodid, saratseenid ja ristisõdijad. Tänapäevaks on Cité restaureeritud restaureerimine sai alguse Napoleon III ajal). Cité’s tasub külastada Saint Nazaire’i basiilikat, krahvilossi ja keskaja teatrit ning jalutada kindlusemüüridel. Kindluslinn on Carcassonne’i linna ülemine osa, mis asub künkal. Alumises linnaosas, mida kutsutakse La Bastide Saint Louis, leiab samuti põnevaid vaatamisväärsusi, mida uudistada.

Suviti toimub Carcassonne’i festival. Esinejaid on kuulsaid ja alles algajaid, saab nautida nii klassikalist muusikat, balletti, teatrit kui ka popmuusikat. Pealava on piletitega, aga palju etendusi toimub ka mitmel kõrvallaval. Juulis on linn igal õhtul täis muusikat, mis koos veini nautimisega kohvikus või lihtsalt tänavaäärel istudes loob mõnusa olemise – elu on elamiseks, elu on naeratusteks, elu on ilusate asjade tegemiseks ja nautimiseks, elu on armastuseks... Selline sume öö lõunataeva all!

Narbonne asub Vahemerest 15 km kaugusel. Linn asustati roomlaste poolt 118. aastal eKr. See oli roomlaste ajal tähtis meresadam ja asetses Via Domitia’l, mis oli esimene roomlaste poolt ehitatud maantee Gallias ning ühendas Itaaliat Hispaaniaga. Linnavalitsuse esisel väljakul on väike tükk Via Domitia’t ilusasti eksponeeritud. Narbonne’i tähtsamaid vaatamisväärsusi on gooti stiilis katedraal Saint-Just-et-Saint-Pasteur (ehitatud 13.–14. saj) ning see on kõrguselt neljas kirik Prantsusmaal.

Narbonne’ist mere poole sõites jääb teele näitleja Pierre Richard’i veinimõis Château Bel Evêque. Vanemale põlvkonnale on see koomik tuttav filmist „Pikk blond mees, must king jalas“. Härra pole ise alati kohal, aga värava taga kella helistades võetakse külalised lahkesti vastu, veini saab maitsta ja kaasa osta (lahtioleku aeg tuleks internetist enne külastust järele vaadata).

Limoux asub Carcassonne’ist 25 km Püreneede poole. Linn on tuntud oma karnevali (Fecos) poolest. Karneval, mis sai alguse 1604. aastal, toimub nädalavahetustel ja kestab kolm kuud, jaanuarist märtsini. Igal nädalavahetusel tulevad tänavatele muusikud ja Pierrot’d. Neid gruppe on linnas mitu, igaühel oma nimi ja eripärased kostüümid. Grupid esinevad kindlatel kellaaegadel linna keskväljakul. Puhkpillimuusika saatel tantsisklevad Pierrot’d, käes pikk kaunistatud rookepp, mööda väljaku äärt ringi. Kui Pierrot sind selle rookepiga (La carabène) puudutab, siis traditsiooni kohaselt tuleb koos temaga kõrval asuvasse baari või kohvikusse sisse astuda ja koos üks klaasike juua, st talle jook välja teha. Muusika alustab jälle ja koos liigutakse järgmise joogikohani, mis on praktiliselt paari meetri kaugusel eelmisest… ja nii edasi ja edasi. Üks grupp lõpetab ja mõne aja pärast alustab teine – päeva lõpuks on kõigil paras sumin sees!

Teadaolevalt tehti esimene vahuvein Prantsusmaal just Limoux’s. Legendi kohaselt viibis munk Dom Perignon St Hilaire’i kloostris ja arvatavasti õppis sealsetelt munkadelt vahuveini tegemist. On see tõsi või mitte, kes teab. Tõsi on aga see, et Limoux’s on dateeritud vahuveini tegemine 16. sajandil, seega sajand varem kui šampanja valmistamine. Blanquette de Limoux on väga hea  vahuvein ja palju odavam kui šampanja!

Rennes-le-Château on paik, mis kubiseb legendidest. Selle küla märksõnadeks on Visigoth (läänegoodid), François-Bérenger Saunière, püha graal, Dan Brown. Aga muidu on see täitsa rahulik kohake, hea restorani ja ilusa maastikuvaatega.

Katarite lossid. Tegelikult pole päris õige neid ehitisi katarite omaks pidada. Kindlused olid olemas juba varem. Katarid (ka albilased) olid katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad. Nende ajalugu Languedocis algab 12.–13. sajandil. Kohalik elanikkond, sh aadelkond toetas neid. See kõik ei olnud Vatikanile meelepärane ja nii toimuski tollase Prantsusmaa kuninga toetusel nn ristikäik albilaste vastu (1209–1229), mille käigus korraldati täielik genotsiid, põletati külasid ja inimesi. Pärast pikki aastaid sõdimist liideti Languedoc Prantsusmaa kuningriigiga, enamik kohalikke aadlikke kaotas oma valdused, katarism suruti maha. Kuid siinsete inimeste mälestustes, legendides ja lauludes on see ajalugu kindlalt tänapäevani säilinud. Soovitan soojalt mõnda katarite kindlust külastada, üks on paremini renoveeritud kui teine, küll aga on neis kõigis säilinud midagi, mis ei pane uudishimulik olemist kahetsema.

Canal du Midi (Lõuna kanal) on 240 km pikkune kanal, mis saab alguse Toulouse’st, läbib Carcassonne’i, Béziers’i ja Sète ning suubub Vahemerre. Narbonne’i läbib kanali väiksem haru Robine’i kanal (Le canal de la Robine). Kanali ehitamine seisis suuresti geniaalse mehe Pierre-Paul Riquet’ õlul ja oli üks suuremaid ehitisi 17. sajandi Prantsusmaal. Kuna Toulouse’ist Bordeaux’ poole on laevatatav Garonne’i jõgi ning pärast Canal du Midi ehitamist valmisid ka Canal latéral à la Garonne ja Gironde’i estuaar, siis on võimalik liikuda (otse, ilma tiirutamata ümber Pürenee poolsaare) veeteed pidi Atlandi ookeanist Vahemerre. Tänapäeval kasutatakse kanalit põhiliselt puhkuse ja turismi eesmärgil. Võimalikud on mitmed variandid, alustades paaritunnisest paadisõidust kuni mitmepäevase reisini. Paate saab üürida ja sõita koos oma seltskonnaga mööda kanalit, peatudes väikestes sadamates ning uudistades ümberkaudsete külade eluolu.

Ja veinid! Languedoc on siiani üks suuremaid veinitootjaid Prantsusmaal. Kõik tunnevad hästi Bordeaux’ ja Burgundia veine. Aga kallid veinisõbrad! Carcassonne’i ümbrus on tulvil sama häid veine kui eespool mainitud piirkondades. Malepère, Minervois ja Corbières on veinid, mis on väga rikkaliku aroomiga: murakas, vaarikas ja tagaplaanil lagrits, tüümian, maitse tugev ja tanniinid hästi tuntavad. Veinikeldrites on nii punast, roosat kui ka valget veini. Teinekord ongi lihtsalt tore sõita ühest „cave’st“ teise, degusteerida ja kuulata eri sortide ajalugu ja veini valmistamise üksikasju.

Ja söögid! Aude’is saab head oliiviõli, mett, trühvleid, pardimaksa (foie gras), kohalikest farmidest head kitsejuustu, rääkimata puu- ja köögiviljadest. Tuntum toit on cassoulet, mis on  valmistatud valgetest ubadest ja erinevatest lihasortidest. Carcassonne’i keskuses on nii mõnedki head restoranid, mis spetsialiseerunud kohalikele roogadele. Mere ääres, näiteks Gruissani linnakeses on mõnus koht austrite maitsmiseks otse tootjalt. Saab kohapeal mereande maitsta ja samal ajal nautida Vahemere briise koos taamal paistvate Püreneede tippudega. Ei saa ju küll söögikohtadele reklaami teha, kuid üht kohta tahaks siiski mainida – see on Les Grands Buffets Narbonne’is. Buffet volonté-pileti lunastamise järel on võimalik hea maitsta nii palju kui isu jagub. Selles söögikohas on rikkalik Prantsuse köögi valik alates salatitest ja põhiroogadest ning lõpetades kookide ja puuviljadega. Asutus on nii populaarne, et soovitatakse laud varem reserveerida.

Ja sport! Piirkond pakub rohkelt võimalusi sportlikult aega veeta: jalgrattasõit, matkamine Püreneedes, kanuudega mägijõgedel sõitmine, purjetamine ja muud veespordialad. Infot leiab igast turismibüroost.

Tekst: Margit Norkroos

Fotod: Shutterstock

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga