Caesar Kaljo – väsimatu saarlasest polaaruurija

Saarlane Caesar Kaljo pidas elu jooksul väidetavalt lausa 49 ametit, kuid kõige muu kõrvalt jäädvustas ta ennast kindlalt ajalukku ühe esimese Eesti polaaruurijana.

Caesar Kaljo (1897–1969) kirevale elukäigule mõeldes kipub taas pähe mõte eriliste nimede seotusest eriliste saatustega. Miks Kaljo isa, Kaarma vallast pärit kunstmaaler ja kultuuritegelane Aleksei pojale sellise nime pani, ei ole teada. Igatahes ei ole kuigivõrd liialdatud Kaljo autobiograafia sissejuhatuses väidetu, et elus jõudis ta tegutseda 49 ametialal. Õppinud Kuressaares maalermeistriks, töötas ta laevakoka, sildimaalija ning kuldajana Riias ja Peterburis, õppis muusikateooriat ja viiulimängu, tarbe- ja rakenduskunsti, fotograafiat ja retušeerimist ning omandas õhtukursustel keskhariduse.

Mais 1916 mobiliseeriti Kaljo väeteenistusse. Põhiliselt Viiburis teenides sai ta südamelähedase ameti orkestrandina ja määrati peatselt puhkpilliorkestri juhiks. Varsti pärast Oktoobrirevolutsiooni tema aastakäik demobiliseeriti. Kuna kodusaarele Saksa okupatsiooni tõttu ei pääsenud, Tallinnas ja Peterburis oli tööd aga äreva aja tõttu vähe, otsustas Kaljo (ilmselt 1918. aasta märtsi algul) vabatahtlikuna mereväkke astuda.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga