Baltisaksa polaaruurijate panus Arktika geograafilisse uurimisse

Erki Tammiksaar annab ülevaate baltisaksa teadlaste panusest Arktika uurimisel.

Üldised ettekujutused polaaraladest enne 19. sajandit

Mõned antiikajastu ideed, mis sündisid 350–300 aastat enne Kristust, olid õpetatud ringkondades väga kaua aktuaalsed. Näiteks filosoof Aristotelese idee Maast kui universumi keskpunktist püsis 1800 aastat. Aristotelese ja geograaf Klaudios Ptolemaiose järgi hoidis Maad universumi keskpunktis ja püstises asendis suunaga Suure ja Väikese Vankri ehk Arctose poole Maa enda gravitatsioon. 1687. aastal näitas Isaac Newton oma arvutustega, et gravitatsioon lähtub siiski Päikesest, mis mõjutas selleks ajaks teada olnud planeetide liikumise trajektoori.

Newtoni eluajaks oli juba teada, et põhjapooluse piirkonnas on mereveed täis jääd. Selle teadmise eest olid hoolitsenud 16. sajandi keskpaigast alates Richard Chancellori, Willem Barentsi, Martin Frobisheri, Henry Hudsoni ja William Baffini ekspeditsioonid Idamaadesse, mis püüdsid tungida läbi Kirde- ja Loodeväila (meretee vastavalt ümber Euraasia või Põhja-Ameerika Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani). Kuna jää on mage, siis oli üldlevinud arvamus, et jää tekib ainult suurtes Siberi ja Põhja-Ameerika jõgedes, mis jõuab kevaditi Põhja-Jäämerre ja takistab rannikualadel meresõitu. Samas oldi arvamusel, et sellest jääst ei piisa kogu soolase Põhja-Jäämere katmiseks, ning leiti, et põhjapooluse piirkond on jäävaba ja seal elavad igaveses õndsuses Ptolemaiose nimetatud hüperborealased. Hüperborealasi saadeti Vene teadlase Mihhail Lomonossovi eestvõttel otsima ekspeditsioon Vassili Tšitšagovi juhtimisel (1765–1766). Retke alguspunktiks valiti Teravmäed. Piirkond oli hästi tuntud, sest Barentsi avastatud Teravmägedest kujunes eurooplastele keskne vaalapüüdmise koht. Keerulised jääolud ei lubanud Tšitšagovil siiski vähimatki edu saavutada.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga