Annela Anger-Kraavi on Cambridge’i ülikoolis kliimamuutuste poliitika ja majanduse teadusdirektor. Samuti on ta ÜRO kliimakonventsiooni kliimamuutuste poliitikate majanduslike mõjude komisjoni kaasjuht ning Euroopa Liidu läbirääkija sama konventsiooni juures. Ta juhib järgnevalt tähelepanu, et Arktika pole mitte ainult ilus seiklus, vaid ka koht, kus kõige selgemal moel paljastuvad kliimasoojenemise tagajärjed.
Pooluste jäist ja suuresti inimesest veel puutumatut ilu on üha raskem hoida sellisena, nagu me teda teame, imetleme, austame ja kardame. Kliimamuutusi uurivad teadlased on mures, jälgides enneolematult kiireid muutusi Antarktikas ja Arktikas.
Kliimamuutustest enim mõjutatud piirkond on jätkuvalt Arktika, kus võrreldes 1,1-kraadise globaalse keskmise soojenemisega toimub soojenemine üle kahe korra kiiremini. 2020. aasta oli Arktikas NASA andmetel temperatuuri mõõtmiste ajaloo kõige soojem: 6,4 kraadi soojem kui 1950.–1980. aastate keskmine. Ida-Siberis Verhojanskis, mis on tuntud oma ekstreemselt madalate talvetemperatuuride poolest, mõõdeti juunis kohalik kuumarekord 38 kraadi. Siberis olid eelmise aasta suvel ühed suuremad maastikupõlengud üldse, hõlmates umbes kahe Kreeka suuruse territooriumi (26 miljonit hektarit) ja neist umbes veerand toimus põhjapolaarjoonest põhja pool.
Jääkatte ja igikeltsa kahanemise kiirus on Arktikas püsivalt suurem sellest, mida teadlased oma teadmiste põhjal on osanud prognoosida. 2020. aasta oktoobris saavutas Arktika merejää oma kõigi aegade oktoobrikuu mõõtmiste väikseima ulatuse. Merejää kahanemisega on kasvanud lainekõrgus. Samuti on kahanenud ka merejää paksus ja lumekatte ulatus. Igikeltsa sulades vabaneb selles olevate surnud taimede ja loomade lagunemisel tekkivat ja ka muidu jääs hoiul olnud süsihappegaasi ja metaani, mis omakorda võimendab kliimamuutusi.
Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (Intergovernmental Panel on Climate Change – I PCC) 2019. aasta septembris üllitatud eriaruandest maailmamerest ja krüosfäärist muutuvas kliimas selgub, et süsinikuks ümber arvestades on seda kaks korda rohkem sellest, mis on praegu maa atmosfääris.
Ehkki otsesest inimtegevusest veel suuresti puutumata, on Arktika koduks umbes neljale miljonile inimesele, kelle hulka kuulub üle 40 põlisrahva (10%) – inuitid, saamid, komid, neenetsid jt. Soojenemine ja sellega kaasnev igikeltsa ja merejää sulamine on põhjustanud Arktika põlisrahvastele kannatusi. Nende elukeskkond lihtsalt füüsiliselt kaob, muutub või laguneb ning traditsiooniline kalastus, jahipidamine ja ka põhjapõdrakasvatus läheb üha keerulisemaks. Samuti levivad piirkonnas uued haigused.
Kui kõik see kokku panna, saab ikka päris ebameeldiva pildi. Kuigi ei saa kindlalt väita, et kõik need muutused on otseselt põhjustatud inimeste poolt tekitatud kliimasoojenemisest, on siiski selge, et viimane on seda märkimisväärselt võimendanud. Kui võetaks kasutusele Arktikas olevad nafta- ja gaasivarud, siis võimenduks sealsed kliimamuutuste poolt tekitatud probleemid veelgi ja Arktika praegusel kujul kaoks. Ainuke lahendus on loobuda võimalikult kiiresti nafta, gaasi ja kivisoe põletamisest, et päästa seda Arktika ilu, mida veel päästa annab.
Tekst: Annela Anger-Kraavi
Foto: Tairo Lutter / Scanpix