Arktika ilu ja valu

Annela Anger-Kraavi on Cambridge’i ülikoolis kliimamuutuste poliitika ja majanduse teadusdirektor. Samuti on ta ÜRO kliimakonventsiooni kliimamuutuste poliitikate majanduslike mõjude komisjoni kaasjuht ning Euroopa Liidu läbirääkija sama konventsiooni juures. Ta juhib järgnevalt tähelepanu, et Arktika pole mitte ainult ilus seiklus, vaid ka koht, kus kõige selgemal moel paljastuvad kliimasoojenemise tagajärjed.

Pooluste jäist ja suuresti inimesest veel puutumatut ilu on üha raskem hoida sellisena, nagu me teda teame, imetleme, austame ja kardame. Kliimamuutusi uurivad teadlased on mures, jälgides enneolematult kiireid muutusi Antarktikas ja Arktikas.

Kliimamuutustest enim mõjutatud piirkond on jätkuvalt Arktika, kus võrreldes 1,1-kraadise globaalse keskmise soojenemisega toimub soojenemine üle kahe korra kiiremini. 2020. aasta oli Arktikas NASA andmetel temperatuuri mõõtmiste ajaloo kõige soojem: 6,4 kraadi soojem kui 1950.–1980. aastate keskmine. Ida-Siberis Verhojanskis, mis on tuntud oma ekstreemselt madalate talvetemperatuuride poolest, mõõdeti juunis kohalik kuumarekord 38 kraadi. Siberis olid eelmise aasta suvel ühed suuremad maastikupõlengud üldse, hõlmates umbes kahe Kreeka suuruse territooriumi (26 miljonit hektarit) ja neist umbes veerand toimus põhjapolaarjoonest põhja pool.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga