Urmas Paet
Euroopa Liidu mõjuka välispoliitika võimalikkusest
Varrak 2022
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimehe Urmas Paeti raamat „Euroopa Liidu mõjuka välispoliitika võimalikkusest“ ei ole mõistagi reisiraamat, aga targale rändurile on siin mõndagi põnevat. Mulle kui polaarhuvilisele olid kõige huvitavamad 20 lehekülge pealkirja all „Pakaseline konflikt – Arktika“.
See raamat ei ole kaugeltki Euroopa poliitika ülistuslaul, vaid enamasti ülevaade, analüüs ja tihti ka kriitika. Juba teose sissejuhatuse teine lause tõdeb, et Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikas jääb nii mõndagi puudu. Ka Arktika suhtes peab autor tõdema, et „mõistliku Arktika-strateegia puudumise tõttu on EL jäänud rongist maha“.
Mis rongist käib jutt, miks on Arktika oluline? Külm Arktika on taas saanud maailma kuumaks kohaks, sest siia on koondunud või koondumas paljude globaalsete teemade üks keskmeid. Eelkõige on neid teemasid kolm: kliima, julgeolek ja majandus. Arktika soojeneb kaks korda kiiremini kui ülejäänud maailm. Siia regiooni on koondunud tohutu hulk nii Venemaa kui ka lääneriikide sõjalist potentsiaali. Seoses merejää järkjärgulise vähenemisega on lähikümnenditel võimalik Aasia ja Euroopa vahelise meretee aktiivne kasutuselevõtt. Kindlasti hoogustub ka Arktikas leiduvate maavarade uurimine ja kasutuselevõtt.
Kui aga puudub terviklik strateegia, nagu Paet on sunnitud EL-i puhul tunnistama, siis on raske olla neil olulistel ja investeeringutemahukatel teemadel tõsine kaasarääkija. Peame meeles, et me räägime territooriumist, mis hõlmab kaheksas riigis 14,5 miljonit ruutkilomeetrit.
Paet kritiseerib õigusega Euroopa aeglast ja kohmakat poliitikat Arktika suhtes, mille suureks süüdlaseks peab ta poliitikakujundajate mõtteviisi. Arktika on eurooplaste teadvuses ikka veel kusagil seal kaugel üleval. Tegelikult on ta siinsamas, meid iga päev mõjutamas. See on ka põhjus, miks Eesti – kõige põhjapoolsem mitte-Arktika riik – on tahtnud saada Arktika nõukogu vaatlejaliikmeks. Esimene katse 2021 paraku ebaõnnestus, meie taotlust ei rahuldatud. Ja süüdi selles ei olnud üldse mitte ainult Venemaa. Loodame, et käimasolev suur sõda avab lääne poliitikute silmad ja paneb nad tegutsema ka üliolulises regioonis oma kodu ukse all. Muidu tegutsevad seal ainult Venemaa ja Hiina.
Venemaa avaldas 2020. aastal pikaajalise ja väga põhjaliku strateegia Arktikas tegutsemiseks. Käimasolev sõda teeb sellesse kindlasti majanduslike põhjuste tõttu omad korrektiivid, aga Putini-Vene ambitsioon, mida nad demonstreerisid siis, kui viisid Vene lipu põhjapoolusele mere põhja, pole kindlasti kuhugi kadunud.
Urmas Paet on meie poliitikutest Arktika teemaga kõige põhjalikumalt tegelenud. Seda poliitilist, nagu ka teaduslikku tegevussuunda tuleks Eestis toetada ja tõhustada.
Tekst: Tiit Pruuli