Vaimustav VANUATU

Allan Kaldoja käis koos üheksaliikmelise eestlaste grupiga antropoloog Jaanus Plaadi juhtimisel teispool maakera, Vanuatu saarel. Vanuatu on erakordne pärl inimesele, keda paelub lingvistika, antropoloogia, etnoloogia, religioonid ja ajalugu.

Vanuatu on pisikeste vulkaaniliste saarte ahelik Vaikse ookeani edelaosas. Täpsemalt Okeaania Melaneesia-osas Fidžist läänes, Saalomoni saartest kagus ja Uus-Kaledooniast kirdes. Eestist vaadates üpris täpselt teispool maakera.

Vanuatu 250 000 elanikust üle 90% on melaneeslased, kes nimetavad end üldmõistena ni-vanuatudeks ehk Vanuatult pärit inimesteks. Riigis elab ka prantslasi, britte, austraallasi ja viimasel aastakümnel üha rohkem hiinlasi – viimased on piirkonnas aktiivsed, ehitades teid, tegeledes kaubandusega ja luues oma kogukondi, mis on kohalikele juba pisut vastumeelseks muutumas. Vanuatu sai iseseisvaks, vabanedes 1980. aastal Briti-Prantsuse kondomiiniumi ülemvõimu alt – seni oli piirkonna nimetuseks Uus-Hebriidid, selle nime pani saarestikule aastal 1774 kapten James Cook. Taoline topeltvalitsusega imperiaalne võimujagamine oli iseenesest haruldane nähtus.

Riigi koosseisu kuuluvast 82 saarekesest, millest vaid 14 on suuremad kui 100 km², on püsivalt asustatud umbes 60. Riigi rahaühikuks on vatu, neid saab praegu ühe euro eest umbes 115. Toidu-, kütuse-ja majutushinnad on pealinnas Port Vilas võrreldavad Eestiga, kuid väiksematelsaartel võivad hinnad olla märksa kõrgemad, kuna kaupade transport on keeruline ja kallis ning mahud väikesed. Leidub muidugi ka planeedi tippluksusega puuderdatud nurgakesi koos vastavate hindadega. Suuremate saarte vaheline transport toimub lennu- ja laevaühenduse abil, muul juhul aitab paat.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga