Laulja, muusikakriitik ja kirjanik Tui Hirv on oma elukohaks valinud Islandi.
Tui, millal Islandile kolisid ja miks?
Tutvusin oma islandlasest abikaasaga 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Mina tegin muusikateadust ja laulsin, tema oli tulnud heliloomingu magistriõppesse, aga selle lõppedes otsustas sealsamas teha ka doktorikraadi. Esimesed viis ühist aastat elasime Nõmmel, tihedate ja pikkade külaskäikudega Islandile, 2013. aastal kolisime elamise Reykjavíki üle.
Kuidas on Islandi asukoht mõjutanud selle ajalugu ja kuidas see on kajastunud tänapäeva saare kultuuris?
Island on väike, kauge ja pikka aega ülejäänud maailmast isoleeritud. Agraarühiskond linnastus siin suhteliselt hiljuti ning kõik omariiklust kinnistavad organisatsioonid, nagu ülikool ja kunstikollektiivid, on suhteliselt noored. Seetõttu on ka nende ideoloogiline lähtepunkt vähem etableerunud kui Mandri-Euroopas.
Kuidas on Islandi asukoht mõjutanud riigi suhteid teiste riikidega, näiteks Euroopa Liiduga, ning milline on laias laastus Islandi välispoliitika?
Pärast 2008. aasta krahhi alustati lühikeseks jäänud läbirääkimisi lootuses, et liitumine Euroopa Liiduga, eriti stabiilne valuuta, aitab kaasa Islandi kosumisele majanduskriisist, aga kõnelustel ei olnud küllaldast avalikkuse tuge. Peamiseks põhjuseks loetakse kalavarusid – euroliidu liikmena peaks Island neid jagama teiste liikmesriikidega. Muus osas on Island aga sama võrgustunud kui Eesti, selle mööndusega, et meil ei ole tegevsõjaväge, aga me panustame NATO-sse teisiti.
Millised on Islandi looduslikud vaatamisväärsused, mis on seotud saare geograafilise asukohaga?
Island paikneb Atlandi ookeani keskahelikul kahe ookeanilise laama kokkupuutepunktis ja on vulkaaniliselt aktiivne. Kohtades, kus geotermaalvesi atmosfääriga kokku puutub, on kuuma veega allikaid ja väävlilõhnalist auru. Teatud intervalliga loob värske laava uut maastikku, nii et pinnavormid on kohati pidevas muutumises. Maakoore seest mõjuv rõhk koosmõjus ülalt sadava lumega on tekitanud liustikud, mis soojeneva kliima tõttu paraku kiiresti sulavad. Põnev on sõita ka mööda kitsaid fjorde, mida ümbritsevad järsud mäed.
Millised on Islandi ja Eesti ühiskondlike probleemide suurimad erinevused?
See on natuke pöördvõrdeline fenomen, aga Islandil on üksikisikul otsekui suurem vastutus oma käekäigu pärast ja ta on valmis selle vastutuse võtma, sest teab, et kogukond aitab teda, kui ta peaks raskustesse sattuma. Eestis käib sotsiaalpoliitika rohkem otsetoetuste jagamise ja otsustamise kaudu, kes toetusi väärib. Islandi ühiskond on aktsepteerivam ja kaasavam ning kogukonda panustatakse ühiselt, samas kui Eesti toimib rohkem konkurentsi põhimõttel.
Kuidas mõjutab hüdroenergia kasutamine Islandi keskkonda ja elurikkust?
Jõgede paisutamine, uute sängide kaevamine ja tammide ehitamine on alati seotud suurte dilemmadega. Kas panna esikohale inimene või loodus? Energiat toota on vaja, aga ehk panustab rahvamajandusse rohkem turism, mis turundab rikkumata loodust? Uued rajatised hävitavad lindude ja kalade vääriselupaiku ning sellepärast püütakse maksimaalselt efektiivselt ära kasutada juba olemasolevaid elektrijaamu. Tõhustatakse ka voolu transporti üle saare laiali, aga distantsid on nii pikad, et aeg-ajalt tuleb mõni uus jõgi rohepöörde ja regionaalpoliitika huvides siiski ohverdada.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Shutterstock
***
Lugemissoovitus
Halldór Laxness
Islandi kell
Tõlge Arvo ja Askur Alas, Varrak 2008
Islandi ainsa nobelisti mitmekihiline romaan 300 aasta tagusest Islandist. Teoses põimuvad ajalooline, armastus- ja krimikirjandus, mis on kohati väga humoorika soustiga üle valatud, ent siit võib leida ka väikeriikide ellujäämisvõitluse traagikat.
Askur Alas, ajakirjanik