UNESCO eestlasest saadik Kesk­-Aasias

Eestlasi leiab tööl ka Kesk-Aasias. Need, kes siia jõudnud, on enamasti põnevatel ametikohtadel kas Euroopa Liidu, mõne rahvusvahelise organisatsiooni või suurfi rma juures. Kasahstani endises pealinnas Almatõs elab ja töötab Krista Pikkat, kes juhib seal paiknevat Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni ehk UNESCO piirkondlikku kontorit. Krista Pikkatiga vestles Tiit Pruuli.

Kuidas ja millal sa UNESCO juures tööd alustasid, mis on olnud põnevamad asjad enne Kesk-Aasiasse tulekut?

Alustasin UNESCO juures tööd 1997. aastal. Liitusin noorte professionaalide programmiga, kus saavad konkureerida alla 30sed nendest liikmesriikidest, mis pole organisatsiooni sekretariaadis veel esindatud või on alaesindatud. Eesti kvoot on 2–4 ja olen oma teada senini ainus eestlane UNESCOs.

Töötasin UNESCO peakorteris Pariisis 15 aastat. Tegelesin Moskva Suure Teatri projektiga, seejärel vastutasin välissuhete osakonnas Põhja­Euroopa ja vene keelt kõnelevate riikide eest. Siis töötasin seitse aastat UNESCO tolleaegse peadirektori kabinetis. See oli ka ilmselt kõige põnevam töö, mida Pariisi perioodil tegin. Reisisin palju, õppisin meeletult. Kuna meil oli tore kollektiiv, siis oli suurele stressitasemele vaatamata lõbus. Kui vahetub peadirektor, vahetub tavaliselt ka tema kabinet.

Pärast aastakest uue peadirektoriga liikusin strateegilise planeerimise osakonda. Vahepeal oli meie poeg suureks kasvanud ja ühel päeval läks ta Londonisse õppima. Nii saabus paras aeg ringi vaadata.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga