Matti Maasikas on alates 2019. aastast Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas. Kauaaegse diplomaadina tunneb ta Euroopa poliitika toimimist läbi ja lõhki. Julgen öelda, et Ukrainal on vedanud, et raskel ajal on EL-i saadik just selline mees.
Matti, kas ukrainlased tunnevad end osana Euroopast?
Ukraina nimi võib ju tähendada piiriala. Aga tasub meenutada, et ammu enne, kui Ukraina sai kellegi teise piiririigiks, oli ta Euroopa kultuuri piiriala. VII sajandil e.m.a asutati seal esimesed Kreeka kolooniad. Siis algas Ukraina suhe Euroopaga, mis pole läbi sajandite õieti kunagi katkenud. Keskajal oli Ukrainas 600 linna, millel olid Euroopa linnaõigused. Jaroslav Tark andis kõik oma neli tütart mehele Euroopa kuningatele. Ja 17. sajandil, kui juba pool Ukrainat oli moskoviitide poolt üle võetud, toimus väga palju Venemaa kultuurilist edendamist Ukraina kaudu – trükikunst tuli Kiievist, esimene kõrgkool Venemaal asutati Kiievi Mohõla akadeemia eeskujul.
Ukrainlased tunnevad, et nad on olnud tuhat aastat Euroopa rahvas. Alates assotsiatsioonileppe allkirjastamisest 2014. aastal on Ukraina üha rohkem olnud Euroopa riik ka majanduslikult. Viisavabadus on väga oluliselt edendanud ukrainlaste suhtlemist Euroopaga. Näiteks niipea kui avanevad EL-i teadusprogrammid Horizon, võtavad ukrainlased sealt kiiresti olulise osa. EL on ukrainlaste jaoks nende enda valitud identiteet ja eesmärk.
Kuidas Ukraina jõuaks formaalselt EL-i?
Kuni 23. veebruarini 2022 ei soovinud Euroopa sees õieti keegi algatada arutelu, et võiks veel mingitele riikidele pakkuda liikmeks saamise võimalust. Sõja viiendal päeval allkirjastas president Zelenskõi dramaatilistes oludes EL-iga liitumise taotluse ja avas arutelu. EL suutis olukorrale vääriliselt reageerida ja 23. juunil andsid EL-i riikide juhid Ukrainale, Moldovale ja Georgiale liitumisperspektiivi ning kandidaatriigi staatuse lisaks Ukrainale ka Moldovale.
Lootus saada EL-i liikmeks annab jõudu ukraina sõdurile rindel ja motiveerib kogu Ukraina ühiskonda.
Ka Euroopa Liidu jaoks pole nende sammude tähtsus väike. Kui Ursula von der Leyeni komisjon astus 2019. aastal ametisse, siis ütles ta, et tema komisjon on geopoliitiline komisjon. Seda ei võetud toona liiga tõsiselt. Seni polnud EL teinud otsuseid suurte poliitiliste liinide järgi ja pooli valides, vaid asju on tehtud vastavalt normidele, ettenähtud protsessidele jne. Nüüd on EL saanud geopoliitiliseks. Geopoliitika tähendab ka poole valimist. Paradoksaalsel moel on Ukraina ja sõda aidanud EL-il saada paremaks ja küpsemaks.
Ka mõnedest illusioonidest lahti.
Kindlasti. Aasta tagasi ostis EL 40% gaasi ja 30% naftat Venemaalt. Praeguseks mõlemat 5%. See pööre on täiesti metsik.
Mis on kõige suuremad takistused võimalikult kiirel liitumisel EL-iga?
Kiiret liitumist ei saa tulla. Mitte sellepärast, et meil oleks midagi Ukraina vastu, vaid seepärast, et EL-i liikmelisuse keskmes seisab ühisturg oma rohkem kui 100 000 lehekülje õigusaktidega, oma reeglite, standardite ja normidega. EL-i tarbija on väga nõudlik. Ja siseturg ei saa toimida, kui selle ühes osas ei järgita kõiki standardeid ja norme. Sellest on Ukraina juhtkond ka aru saanud. Nad ütlevad väga ratsionaalselt, et teeks liitumisläbirääkimised lahti, siis me saaksime hakata liikuma peatükk peatüki kaupa.
Tekst: Tiit Pruuli
Foto: Euroopa Liit / Euroopa Komisjon