TOOMAS ALTNURME: Lasteaiakasvatajast Tarzaniks

Ekstsentriline kunstnik Toomas Altnurme on inimene, kes inspireeris mind reisima. Olin seitseteist, tema minust ainult paari aasta võrra vanem, kui kuulsin juttu sellest, kuidas ahv Tais Toomase passi ära varastas. „Mina pean ka oma elus kaugeid maid ja ahve näha saama,” hakkasin plaani pidama.

2018. aastal olen teel Sri Lankale, et sellest maast raamatut kirjutada, ning teen vahemaandumise Araabia Ühendemiraatides. Lähen külla Toomasele, kes seal elab ja töötab, et temaga koos suppi süüa ning reisimisest, kunstist ja maailmast rääkida. Oleme linnas nimega Al Ain ning istume odavas, ent heas kohalikus söögikohas, meist mitte kaugel ilutseb oaas.

Rene: Alustame siis nii, et ma teen sinust selle supiga pildi.

Toomas: See ei ole supp, see on kaste.

Vahet ei ole, see on supikauss ikka.

See on rohkem nagu kastmekauss, kui aus olla… (Klõps.)

Kui ma kunagi noorest peast Otepää maalilaagrisse sõpradele külla läksin, liikus seal Tallinna kunstiüliõpilaste seas ringi jutt, et kohalikud tahavad peksma tulla ja ainult üks mees neid ei karda − keegi Toomas, kellel olid juba sel ajal Tai tätoveeringud keha peal ja julgust rohkem kui kopika eest. Kuidas sa need tätoveeringud endale said?

(Naerab, ent tunneb nähtavalt uhkust selle üle, et ma tema julgust mainisin.) Ma õppisin aastatel 1994–1995 Tais. Sain selleks UNESCO stipendiumi. Üsna kohe, kui õpinguid alustasin, oli mul sünnipäev ja kohalikud nõudsid, et nad teevad mulle kingituseks paar tätoveeringut. Öeldi, et igal kohalikul Tai mehel on tätoveering ja mul peab ka olema. Siis nad tegidki, aga mitte masinaga, vaid bambusega. Ühe tätoveeringu tegemine võttis aega kuusteist tundi.

Oli valus ka?

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga