Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.

Mida on andnud Eesti kultuurile suhted Prantsusmaaga?

Lühidalt öeldes, Prantsusmaa on andnud hapnikku, muidu oleksime saksa kultuurimõju all ära lämbunud. Kui pikemalt seletada, siis on õieti ka see prantsuse kultuuri ja Pariisi ihalus üks sakste pärand. Saksamaa ja Prantsusmaa ei ole ajaloos vaid omavahel sõdinud, innukalt on ka kultuuri vahetatud, üksteiselt õpitud, üksteist imetletud ja põlatud, armastatud ja vihatud. Lõppude lõpuks oli Pariis Euroopa kiirgavaks kunstimetropoliks liiga palju sajandeid, et temast oleks saanud mööda vaadata. Kui nooreestlased sõnastasid oma kuulsa eurooplaseks saamise (ja eestlaseks jäämise) deviisi, oli ka neil silme ees pigem Pariis kui Berliin. Igal juhul, Prantsusmaa oli alternatiiv. Saksa keel oli meie varase kultuurieliidi loomulik kodukeel, üks kohalikke „murdeid“, prantsuse keelt tuli õppida. Selle valdamine andis sulle automaatselt mingi suurilmalikuma mõõtme, päästis välja sellest kodusest baltisaksa isandate ja vene ülemate sumbunud, korrumpeerunud ringist.  

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *