Tähtkuju nimega Fuji mägi

Astrid Kannel kirjeldab matka Fuji tippu. Kümme aastat tagasi oli ta sunnitud mäele alla vanduma, seekord läks ta koos poeg Joonaga kindla plaaniga mäetipp ära võtta ja üleval päikesetõusu nautida.

See oli vana võlg iseenda ees. Tipu ebaõnnestumine mingi vihma, äikese, väsimuse või valu tõttu põlves ei olnud lubatud. Fuji (3776 meetrit) on ju lihtne mägi. Koonus, millel iga samm tähendab vaid astumist ülespoole ja ei midagi enamat. Ma olin kõige peale mõelnud, mul oli kaasas varustus igasuguste juhtumite puhuks. Ma olin tippu mineku ajastanud kõige lihtsamale perioodile aastas: juuli lõpule ja augusti algusele.

Eks see natuke hale revanš oli, sest tünga olin Fujilt saanud hoopis keerulisemal ajal, aprillis, mil mägi oli paksult lumes. Kümme aastat tagasi olin siia saabunud kindlas teadmises, et sumpan lund mööda üles. Kasse kaasas polnud, mind tervitas maailma kõrgeim ja hulljulgeim kelgumägi, täiesti jäätunud koonus. See tagasipöördumine oli valus. Ma olin olnud erakordselt loll.

Ilm ei ole paljutõotav

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga