Rain Lõhmus, kellele on omistatud tiitleid „Eesti kõige trenditeadlikum mees“, „Aasta ärimees“ ja „Aasta kultuurisõber“, elab juba pikemat aega Šveitsis.
Oled Šveitsis elanud juba kaua. Kas ainult kliima pärast?
Kliima on tõesti mulle sobilik, välja arvatud juuli ja august. Aga siis on hea kliima teadagi kus… Naljakal kombel on ka muude eluks oluliste asjadega sarnane proportsioon.
Ammuses intervjuus oled öelnud: „Šveits on ainus demokraatlik riik maailmas.“ Mida silmas pidasid ja kas arvad ikka nii?
Jah! Demokraatia ei tähenda minu jaoks enamuse võimu vähemuse üle ning võimalust hääletada kord nelja aasta jooksul. Kollektiivselt laenata ja selektiivselt kulutada. Šveits on sügavalt detsentraliseeritud, enamik otsuseid tehakse võimalikult lähedal kodanikule. See tähendab pidevat paremat tagasisidet. See kajastub ka minu maksuarvetes – keskvalitsuseni lihtsalt enamik maksuraha ei jõuagi. Lisaks muidugi kaasav poliitiline kultuur, kaasa arvatud eri tasemetel referendumid. Pole juhus, et sajand enne mind siin kolm aastat elanud Lenin oli raskustes kohapealsete järgijate leidmisel.
Kaugelt vaadates tundub, et Šveitsis töötab kõik nagu kellavärk, inimesed on täpsed, kõik asjad on paigas. On see nii?
Loomulikult pole miski täiuslik, aga täpsus on osa siinsest identiteedist. Täpsus, korrektsus, detsentraliseeritus – see eristab minu itaaliakeelset ja kultuurilist kantonit mõne kilomeetri kaugusel olevast Itaaliast.
Kas Šveits mitte natuke igav maa ei ole?
Kui igavuse all mõista stabiilsust, siis küll. Kui on vajadus stressihormoonid linnatingimustes voolama saada, saab ju alati kuhugi Ladina-Ameerikasse või Aafrikasse lennata. Ühendused on igatahes olemas.
Kas eestlasel on seal elades millegagi ka raske harjuda?
Minu meelest ei ole, mulle tundub, et mentaliteedis on miskit sügavat ühist. Ehk üllatab multikultuursus ja tolerantsus – kõik pole ainult õige/vale ning hea/halb teljel.
Kas Šveits areneb riigina kuskile poole või on juba välja arenenud ja täiuslik?
Miski ei püsi paigal, riik liigub alati kusagile millegi suhtes. Aga Šveits on midagi enamat kui riik – pigem alt üles ehitatud ja koostoimivad kogukonnad. Ma ei tea, kust on pärit see eestilik riigiusk, kahtlustan, et Tsaari-Venemaa jäänus meie kollektiivses teadvuses.
Eesti ja Šveitsi kõige suurem vahe on …
…jätkates eelmist küsimust, et Eestis tahetakse kõikjal näha riigi kätt, riigimehi, riigi sõpru ja vaenlasi. Milleks?
Kas oskad öelda selle riigi kohta ühe fakti, mida enamus ei tea?
Siin ei peeta kohalikelt tulumaksu palgast automaatselt kinni. Maksusuhe on kodaniku ja kantoni/riigi vaheline suhe ning klaaritakse kord aastas. Makstakse arve alusel nagu iga muugi kaup. Loomulikult tekitab suur maksuarve stressi, aga ühtlasi ka meenutab paratamatut.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Shutterstock