Sügisene retk Pandiverre, Väike-Maarja maile

Mida võiks matkahuviline Eestis ette võtta sügisesel nädalavahetusel? Jaan Masing soovitab teha tiiru Väike-Maarja kandis.

Mida võiks matkahuviline Eestis ette võtta sügisesel nädalavahetusel? Jaan Masing soovitab teha tiiru Väike-Maarja kandis.

Lääne-Virumaal on peale Lahemaa ja Rakvere palju muudki huvitavat. Näiteks vaheldusrikas Väike-Maarja kant on veel paljudel avastamata. Esimene pool alljärgnevast reisisoovitusest on auto-, teine aga jalgsimatkaks.

Alustuseks autoretk

Väike-Maarja alevikus tutvuge esmalt iidse kindluskirikuga, mille aias on kabelid ning Krusensternide ja Lurichite hauaplatsid. Keskväljakult veidi lõunas on endise kihelkonnakooli hoone (siin õppis ka Tammsaare), kus nüüd asuvad muuseum ja turismiinfo. Paraku on need alates oktoobrist nädalalõppudel suletud. 
Edasi näete siin sündinud maailmakuulsa jõumehe Georg Lurichi, sünnijärgse nimega Luuri Jüri mälestuskivi ja kaunist Põllumeeste Seltsi maja. Keskplatsil asuvas Georgi Söögitoas saab enne retke kõhu täis süüa.

Sõitke Väike-Maarjast ca. 3 km Tartu poole, kuni näete paremal Ebavere mäe parklat. Juba “Kalevipojast” tuntud muistne hiiemägi on suhteliselt järsunõlvaline ning nii Pandiveres kui kogu Põhja- ja Kesk-Eestis kõrguselt kolmas – 146 m merepinnast, ca. 40 m jalamilt. 
Mäe nõlvadel kulgevad tähistatud matkarada ning jooksu- ja suusaradade võrgustik. Kahjuks puudub tiheda liigirikka metsaga kaetud mäetipus korralik vaatetorn.

Mäe tagant, Järva-Jaani teeristilt pöörake järsult paremale, Vao suunas. 800 m pärast vasakule pöörav tee viib admiral Johan Pitka suvekodu asemele. Vabadussõja kangelane, Kaitseliidu asutaja, soomusrongide ehitaja, põllumees ja kirjanik Pitka ehitas siia 1936. a kena talumaja, mis paraku põletati 1945. a. Säilinud on trepiga sokliosa ja sügavad keldriruumid.

Sellest teeotsast umbes 1 km pärast vasakule pöörates jõuate Vao mõisa, mille tähtsaim ehitis on 14. sajandi lõpul ehitatud neljakandiline ja neljakorruseline paekivist tornlinnus, mis restaureeriti 1986. aastal. Selliseid kindlustatud vasallielamuid hakati ehitama pärast Jüriöö ülestõusu kaitseks rüüstavate vene sõjasalkade ja ka talupoegade eest. Paraku tuleb sinna sügisel sisse pääsemiseks eelnevalt kokku leppida ülalmainitud valla muuseumiga (tel 326 1625).

Torni ees pargis kasvavad jässakas 4 m ümbermõõduga lehis ja põline tamm (ümbermõõt 4,6 m). Härrastemaja pole säilinud, kuid alles on kaaristutega tall ja ait. Põltsamaa jõe orgu laskuva tee alguses näete harjakellaga hoonet, ilusat punastest tellistest aknakaartega viinavabrikut (aastast 1864) ja maakividest sepikoda. Edasi on valitsejamaja, laudad ja teinegi paetorn, endine magasiait.

Vaost 2,5 km lõunas, otse üle Järva-Jaani tee, asub omapärane Kiltsi loss. Vasallilinnus ehitati siia ilmselt juba 13. saj lõpul ja täiendati järgnevatel sajanditel. Ümarate nurgatornidega linnus kuulus 15.–16. saj von Gilsenitele, kes andsid paigale ka nime. 
Liivi sõjas hoone purustati ning alles 1790. a ehitati varemetele praegune huvitav härrastemaja ning ait ja teenijatemaja, mis moodustavad esiväljaku ümber kaarduva piduliku ansambli.

1816. a ostis Kiltsi lossi kuulus meresõitja ja maadeuurija Adam Johann von Krusenstern (1770–1846), kes juhtis esimest vene ümbermaailmareisi (1803–06). Hiljem koostas ta siin oma “Lõunamere atlase”, mis oli 19. saj tähtsaim Vaikse ookeani merekaartide kogumik. Ka tema poeg Paul Theodor ja pojapoeg Otto Paul olid tuntud maadeuurijad (nad on maetud Väike-Maarja kirikuaeda). 
Alates 1921. a tegutseb lossis kool, tornis on admirali mälestustuba (avatud E–R 8–16, tel 325 3411), seintel näete põnevaid freskosid. Lossi ees kasvab kahar põlistamm, sellest põhja pool on kirkad allikatiigid, nägus kaarsild viib üle oja. Taamal on valitsejamaja ja tall. Lõunatiiva pargis on väiksem allikatiik, tagapool, paisjärve ääres on juba 16. saj rajatud vesiveski vare.

Mõisast jätkake edasi lõunasse, pöörake vasakule ja kohe paremale ning 3,5 km pärast jõuate Tartu mnt-le, kus keerake vasakule. Kui plaanite kohe jalgsimatkale asuda, keerake Valgejärve supluskoha parklasse (sinna osutab viit). Kui aga soovite telkida või mõnusat lõkkega piknikku pidada, sõitke veel 300 m ja minge Sinijärve telkimisplatsile. 

Jalgsimatk Äntus

Valdavalt kauni okasmetsaga kaetud künklikul Äntu maastikukaitsealal (395 ha) asub 7 väikest, kuid väga selge veega allikajärve ja muistne linnamägi. Siin kulgeb 12 km pikkune tähistatud Äntu-Nõmme looduse õpperada, mida saab läbida ka lühemate ringidena. Seda tutvustava skeemiga raamatukese saate raja alguses metsas asuvast kastikesest. Kindluse mõttes aga võite ka paluda muuseumiproual (tel 326 1625, muuseum@v-maarja.ee) jätta see teile näiteks Georgi Söögituppa. 
Väike, vaid ca. 2 km pikkune Siniste järvede ring kulgeb ümber suurima ning ilusaima, sopilise Sinijärve (2,4 ha) ning põikab pisikese Rohelise ja sügava kausja Valgejärve (1,4 ha) kallastele, kuid seda on tõsisele matkamehele kahtlemata vähe.

Sini- ja Valgejärv on Eesti parimaid toruujumise ehk snorgeldamise kohti. Kuni 8 m sügavusele läbipaistvale allikaveele annavad erilise sinirohelise värvuse valgel järvelubjal kasvavad mändvetikad, vesikuused ning vees peegelduv ümbritsev mets. Palju on vesiroose ja kollaseid vesikuppe.

Valgejärvel on trepi ja vettehüppepukiga võrratu supluskoht, parklas matkaraja skeemiga infostend. Siit algab veidi üle 5 km Punamäe matkaring, mis kulgeb üle Moora taluaseme (siin veetis osa lapsepõlvest kirjanik Kersti Merilaas) ja Tartu mnt ning pöörab piki metsateed vasakule. 
Pärast Järveoja ületamist tõuseb rada jõgedevahelisele, jalamilt ca. 15 m kõrgusele Punamäe oosile, mille lõunaotsal paikneb 3-osaline, vahekraavidega üksteisest eraldatud muistse Agelinde linnuse ase.

Lisaks järsunõlvalisele mäele pakkusid siin esiisadele head kaitset idanõlva all voolav selgeveeline Nõmme ehk Kärsa jõgi, läänes Järveoja ning lõunas laiuv soo. Tõenäoliselt juba ajaarvamise algul rajatud Lõuna-Virumaa (Pudiviru) keskne tugikoht – ca. 1000 m2 suuruse õuega pealinnus – oli 13. saj ümbritsetud lahtisest paekivist laotud müüri ja valvetornidega. Keskmisel linnusel on infotahvli ja püstkojaga laagriplats. 
Rada jätkub alla (itta) jõe äärde, kust üle silla minnes saate jätkata uuel, ca. 4 km pikkusel Umbjärve matkaringil. Siin läbite märgala ja jõuate roostikku mattunud linnurohke Kaanjärve lõunakaldal Tartu mnt-le.

Veidi pahemal (järgige viita) pöörab rada ligi 2 km itta Umbjärve äärde ja piki Nõmme jõe kallast tagasi maanteele. Veel veidi põhja pool ühinete vana rajaga, mis suundub puhtaveelise oja kohal teest itta. Nüüd matkate mööda laudteed ümber Mäeotsa järvekese, läbi madalsookaasiku ja rabamänniku, kus kasvavad mustikad, sinikad, murakad ja jõhvikad.

Ootamatult soost ilmunud 10 m künkalt näete väikest, kuid sügavat Linaleojärve, kuhu toodi likku Äntu mõisa linad. Rada jätkub piki ürgilmelise metsaga Järveoja kallast Valgejärve taha ja selle ning Rohejärve vahelt tagasi Sinijärve laagripaika. 
Pandivere pakub veel palju põnevat ka neile, kes seda kanti enda arvates hästi tunnevad. Kui aega ja jaksu veel jätkub, siirduge lõuna poole, võimsale Rakke linnamäele või uhkesse Emumäe vaatetorni.



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga