Soomeugrilaste maailmakongress poliitika ja viiruse küüsis

Tartus suvel peetud VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress toimus koroonaviiruse ja poliitiliste tõmbetuulte kiuste hübriidkohtumisena. Fenno-Ugria Asutuse nõunik ja üks kongressi korraldajatest Jaak Prozes kirjutab ülevaateartiklis raskustest kongressi läbiviimisel ja soome-ugrilaste ees seisvatest proovikividest.

Viimasel kuul on tihti küsitud, kuidas soome-ugri rahvaste maailmakongress möödus. Sellele ei ole kerge vastata, kongress küll toimus, kuid siiski päris mitte nii, nagu oleksime korraldajatena tegelikult soovinud. Eesmärgiks oli väärikas soome-ugri rahvaste kohtumine, kus vanad sõbrad saavad kokku ning samas pandaks alus uutele kontaktidele ja ideedele, mis soome-ugri koostöömõtteid edasi viivad.

Eelkõige soovisime aga kindlasti näidata soome-ugri maailma ühtsust, samalaadseid väärtushinnanguid, mis ühendavad meid ja tulenevad omakorda meie rahvaid siduvatest keelejuurtest. Muidugi tahtsime soome-ugri riikide presidentide vahetut osalemist, aga ka seda, et kongressist võtab osa Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin. Viimast eelkõige sel põhjusel, et üha enam laekus signaale, et Venemaa näeb soome-ugri rahvaste koostööd ohuna nende rahvus- ja välispoliitikale. Paraku peab tunnistama, et nii koroonaviirus kui ka suur poliitika astusid korraldajate soovidele vahele.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga