Soome-ugri kultuurivaramu Eestis

Eestis on ligi 200 muuseumi, mis talletavad, uurivad ja vahendavad näituste ja oma tegevuse kaudu Eesti lugu laiemas mõttes. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teeb eriliseks see, et algaastatest saati on lisaks Eestiga seotud ainesele kogutud ja uuritud hõimurahvaste (keelesuguluses olevate soomeugrilaste ja samojeedide) etnograafilist materjali. Udmurdi rahvusest Eesti Rahva Muuseumi teadur Svetlana Karm annab põhjaliku ülevaate Eesti Rahva Muuseumi kogudest.

ERMi uues majas on eestlaste ja eestimaalaste kultuurilugu kajastava püsinäituse kõrval soome-ugri ja samojeedi rahvaste kultuuri käsitlev näitus „Uurali kaja“. See on ainulaadne ka ülemaailmses mastaabis  – püsinäitust, mis tutvustaks kõiki uurali keelkonda kuuluvaid rahvaid korraga, üheski teises muuseumis tänapäeval ei ole. ERMi püsinäitusel on kas põhjalikumalt või riivamisi esindatud 25 rahvast, kelle eluala ulatub Põhja-Skandinaaviast Doonau ja Volga keskjooksuni lõunas ning Taimõri poolsaare ja Jenissei jõeni Siberis. Uurali keelkonda kuuluvad ühelt poolt rahvad, kelle arvukus küündib miljonitesse (ungarlased, soomlased ja eestlased), ja teisalt sellised, keda on alla tuhande või isegi saja (nganassaanid, eenetsid, isurid, liivlased, vadjalased). Püsinäitus tutvustab soomeugrilaste traditsioonilist elukeskkonda, rituaale, nende ehitisi, rõivaid, tarbeesemeid ja tööriistu ning otsib seoseid kultuuride ja mõtteilmade, keelte ja geenide vahel. Põimides ühte sajandivanuseid museaale ning nüüdseid tehnoloogia- ja disainilahendusi, pakub see kõik külastajale kultuurilist ja meelelist elamust.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga