Seiklusspordi suvi tuleb tihe

Silver Eensaar tutvustab algavat seiklusspordihooaega.

Silver Eensaar tutvustab algavat seiklusspordihooaega.

“Aurav varahommikune raba. Päike peaks kohe tõusma, siis muutub õhk pisut soojemaks ja hakkab märga metsa ja riideid kuivatama. Jõuame võistkonnakaaslastega vana kinnikasvanud rabakraavini. Kummalisel kombel on kraavivallil võimalik isegi rattaga sõita. Need pool tundi rattaga rabas on riskantne valik, kuid kui risk ennast õigustab, saame soliidse edu konkurentide ees, kes valisid etapi läbimiseks 20 km pikkuse teekonna ümber rabamassiivi mööda metsateid.

Seni on kõik sujunud hästi, kuna kaardi järgi peaksime kohe varsti jõudma sõidetava metsasihini. Nüüd see siht paistabki, aga sihi ja meie vahel on kobraste poolt üles paisutatud oja. 20-meetrine veeväli, millest turritavad välja kõdunevad juurikad. Ega midagi, tuleb leida kopratamm või tõsta ratas pea kohale ja sumada läbi vee ja muda otse läbi ootamatu takistuse. Leiame kopratammi ja asume seda ületama. Aeg-ajalt vajub jalg läbi, kuid peagi oleme sihil, mille jahimehed on kõvaks sõitnud, ja rattakompuuter näitab kiiruseks soliidsed 30 km/h.

Võistluse stardist eile keskpäeval on möödas 18 tundi, kui kõik sujub, peaksime finišis olema umbes 6 tunni pärast. Jõuame kontrollpunkti, kus jälgede järgi ei ole ükski teine võistkond veel käinud. Energiabatoon suhu ja jätkame teed, päike on nüüd juba päris soe, võib kileka kotti panna ...”

***

Kirjeldatud idülli oskab hinnata iga matka- ja seiklushuviline. Tõenäoliselt parim spordiala neile ongi seiklussport ehk adventure racing. Vahelduvate liikumisvahenditega liikumine looduses lihasjõul, kasutades navigeerimiseks kaarti ja kompassi. Vahelduseks osavust ja nutikust proovile panevad lisaülesanded.

Nagu iga asjaga, nii on ka seiklusspordis kõige otstarbekam liikuda samm-sammult lühematelt ja kergematelt võistlustelt pikemate ja nõudlikumate jõuproovide poole. Seiklusspordi võlu on võimalus valida enda võimetele vastav liikumiskiirus ja teekond, võistlemine võib seisneda ka lihtsalt raja läbimises.

Lühematel ja lihtsamatel võistlustel osalemiseks ei pea erilisi ettevalmistusi tegema. Praktiliselt igaüks on võimeline rada läbima. Tõsisemad võistlused, mille kestus ületab 5 tundi, vajavad mõningast füüsilist ettevalmistust ja varustuse hankimist.

Seiklusvõistlused on reeglina võistkond- likud, Eestis tavaliselt 3-liikmelised meeste-, naiste- või segavõistkonnad. Pikematel rahvusvahelistel võistlustel on võistkonna suuruseks 4 liiget, kellest vähemalt 1 peab olema naine. Osalemiseks on vajalik varustus – õhuke hingav spordiriietus ja jalanõud, jalgratas, kaardihoidja, kompass, joogisüsteem jms peaks igal matkahuvilisel olemas olema. Veesõiduvahendid ja kaardid on reeglina korraldajate poolt.

Meie piirkonna seiklusspordi tänavune hooaeg on tegelikult juba avatud. Eestis ametlikku talvist seiklusvõistlust sellel aastal ei korraldatud, kuid Läti talvisel seiklusvõistlusel WAR 2010 Svenatia Run tegid eestlased puhta töö. Võitjad kulutasid vaheldusrikka ja huvitava raja läbimiseks 20 tundi.

Millised võistlused võiksid olla huvitavateks väljakutseteks erineva tasemega seiklejatele 2010 hooajal?

Eesti tuntuim seiklusspordisari Swed- bank Xdream (www.xdream.ee) koosneb neljast etapist ja saab alguse 25. aprillil Sakus. Tegemist on väljakujunenud formaadi ja kõrgel tasemel organiseeritud võistlusega, mis sobib hästi nii algaja- tele kui proffidele. Reeglid on selged ja konkurents tihe. Osalejate arv hakkab lähenema tuhandele, mis tähendab, et täielikus üksinduses saab liikuda vaid veenval liidripositsioonil või põhjalikult eksinuna.

21.–23. mail toimub Põlvamaal Eesti aja- loo pikim seiklusvõistlus – XT Mountain Loghome 48-tunnise kontrollajaga (vt www.xteam.ee). Tegemist on Eesti ühe parima ja kogenuima seiklussportlase Randy Korbi juhtimise all korraldatava võistlusega, mis võimaldab kombata juba tõelise seiklusspordi maitset nii raja pikkuse kui ülesehituse poolest. Kahe ööpäeva pikkust võistlust ei saa soovitada esimeseks seiklusspordivõistluseks, samas Xdreami A-sarjas osalenuile on see väljakutse kindlasti võimetekohane. Samal võistlusel on võimalik läbida ka lühem, 12-tunnise kontrollajaga võistlus.

Üle 24-tunnisel võistlusel muutub liikumiskiirus oluliselt madalamaks kui lühikestel võistlustel, seega füüsilise vastupidavuse kõrval mängib suurt rolli vaimutugevus. Võistkonnad hajuvad maastikul ja raja valikorienteerumispõ- hine ülesehitus annab võimaluse teha rohkelt individuaalset tööd ja tunda reaalset inimene-looduse-vastu-tunnet.

5. juunil saab Kõrvemaal alguse eelmisel aastal algatatud kolmest etapist koosnev XT seikluste sari (www.xteam.ee). Etapid on pikkuselt ja liikumisviisidelt võrreldavad Xdreami sarjaga, kuid rajad võimaldavad suuremat improviseerimist. Osalejate arv jääb esialgu Xdreami- le alla ja seetõttu on olustik rahulikum ning väga sobiv esmakordseks kokkupuuteks seiklusspordiga.

23.–25. juulil Matkaspordi meeskonna korraldatav Keen 36h matkaspordivõist- lus (www.matkasport.ee) on samuti pika kontrollajaga, kuid rahulikumat laadi üritus. Rada on üles ehitatud põhimõt- tel, et igas kontrollpunktis saad teada järgmise kontrollpunkti asukoha. Seega puudub selge ülevaade, kuhu rada võist- lejad viib ja kui kaua on veel teel olla. Nõrkushetkedel võib see olla frustreeriv, kuid raskuste ületamine ongi see, mis elu mälestamisväärseks teeb. Võistlus sobib esmakordseks tutvuse tegemiseks pikema seiklusvõistlusega, kuna ilm on eeldatavalt soe.

Neile, kes on juba osalenud Eesti seiklusspordivõistlustel on järgmiseks sammuks naaberriikide seiklused. Läti seiklusvõistlused on saanud omamoodi ekstreemsuse märksõnaks. Näiteks võib Lätis rattaetapp viia läbi teedeta üleujutatud võsametsa või tuleb vihjeteta otsida ühte kontrollpunkti tohututest maa-alustest katakombidest või lahendada lätikeelset ristsõna, et leida teed järgmisse kontrollpunkti või hüpata raudteesillalt benjit jäiga köiega ... Kõik on võimalik ning edu toovad loll järje- kindlus ja avatud meeled. 15.–16. mail toimub Lätis ca 24-tunnine Mona-X seiklus (www.mona-x.lv), mis teadjamate kinnitusel on vägagi väärt osalemist.

Skandinaavia seiklused on ette antud ülesannete poolest tsiviliseeritumad, kuid maastikud on väga nõudlikud ja põnevad. Põhjamaa metsad, tundrad ja rabad on suured, kivised ja puutumatud. Seiklusvõistlusel osalemise saab meeldi- valt ühildada pikema puhkusega. 16.–17. juulil Lapimaal toimuv Arctic Circle 24-tunnine võistlus (www.arcticcircle24.com) on väga hästi korraldatud ja juhised antakse soovijaile ka inglise keeles. Lapimaa maastikud on väga ilusad ja vaheldusrikkad. Kuigi võistlus kestab ööpäeva, ei ole vaja kunstlikku valgust.

Individuaalse pingutuse austajatele võib huvi pakkuda 3. juulil Rootsis toimuv Are Extreme Challenge (www. areextremechallenge.se). See koosneb kajakisõidust, mägijooksust ja mägirattasõidust. Rada on tähistatud, kuid halva nähtavuse korral eeldatakse mõningast orienteerumisoskust.

Viimane aste seiklusspordi redelis on osalemine Adventure Racing World Series võistlustel ehk maailmameistrivõistluste sarja osavõistlustel. Need on 4- kuni 6-päevased võistlused, mille kogupikkus on 500–1000 km. 10.–17. juulil toimub Rootsis Explore Sweden Monster nimeline osavõistlus, mis saab alguse Lofootidelt Norras ja lõpeb Botnia lahe ääres. Ka sellel 840 km pikkusel seiklusel võib tulenevalt laiuskraadist pealambi koju jätta. Võistluste edukalt läbijad lunastavad võimaluse osaleda seiklusspordi maailmameistrivõistlustel septembris Hispaanias.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga