Rogain – võimalus avastada Eestimaa ilu

Ühe rogaini aktiivseima eestvedajana tuntud Lauri Leppiku arvates pakub rogain hea võimaluse avastada Eestimaa ilu, sest suur osa sellest maanteele ära ei paista.

Viimastel aastatel on Eestis kiiresti popu- laarsust kogunud uus spordiala – rogain. Seda sõna otsingumootorisse tippides leiab esmalt hulga viiteid juuksekasvu soodustavale vedelikule, aga see pole see. Rogaini kui spordiala nimi pärineb kolme austraallase – Rod, Gail ja Neil Phillipsi– eesnimedest, kes on selle spordiala „risti-isad“. Rogain kasvas välja Austraalias 1960. aastatel harrastatud 24-tunni matkadest, kus kõik osalejad läbisid kindlaksmääratud raja. Ent kui nende matkade osavõtjate arv kasvas suureks, muutus asi osalejatele igavamaks, sest ühest punktist teise kulges sageli matkajate rivi. Siis leiti, et asi on huvitavam kui kontrollpunkte võib läbida suvalises järjekorras.

Rogaini eesmärgipüstitus on küllalt lihtne – kindlaksmääratud aja jooksul tuleb läbida maastikul olevaid kontrollpunkte, kogudes nende eest võimalikult palju punkte. Nimelt on erinevatel kontrollpunktidel erinev „hind“. Kaugemal asuvad ja keerulisematel maastikuosadel paiknevad kontrollpunktid „maksavad“ rohkem. Nii et küsimus on oskuslikus teekonna planeerimises ja osavas maastikul navigeerimises. Abivahenditeks on kaart ja kompass. Mitmes mõttes on rogain matkaspordile lähemal kui orienteerumisspordile. Nii nagu matk, on ka rogain seltskondlik ala. Rogai- nis võtavad omavahel mõõtu võistkonnad, mille koosseisus võib olla 2-5 liiget. Klassikalise rogaini kontrollaeg on ööpäev – võistlus algab keskpäeval ja lõpeb järgmi- sel päeval samal ajal. Vahepeal on mõistagi öö ja siis ongi kõige põnevam. Kuigi rogaini tiitlivõistlused toimuvad reeglina täis- kuu ajal, otsustatakse võistluse saatus sageli just pimedas. 24-tunni rogaini kõrval korraldatakse aga ka lühema ajakontrolliga võistlusi, mis kestavad tavaliselt kas 6, 8 või 12 tundi. Kontrollpunktid asuvad reeglina suurtel ja selgetel objektidel – see võib olla näiteks künkatipp, rändrahn, sihirist, lagendik vms. Tegemist pole luuremänguga maastikul ja punkte pole peidetud „põõsasse“. Ent rada, s.t. kontrollpunktide arv ja asukohad maastikul on korraldajate poolt reeglina sätitud nii, et kõiki kontrollpunkte ei suuda kontrollaja jooksul läbida ka parim võistkond. Sestap tuleb teha valikuid – kuhu minna, millist teed mööda, millised kontrollpunktid plaanist välja jätta.

Kuigi rogainil on ka palju orienteerumiselemente, on samas palju erinevat. Tavaline orienteerumisjooks on palju individuaalsem – ülesanne tuleb lahendada üksinda. Tormad maastikul punktist punkti, pole aega õieti ringigi vaadata, sest iga sekund maksab. Rogainis on liikumistempo paratamatult aeglasem ja seega jääb aega ka ümbritsevat loodust nautida.

24 tundi järjest suudavad maastikul joosta vähesed profid; enamik tavarogainijaid planeerib 24 tunni sisse kas ühe pikema või mitu lühemat puhkepausi. Rogainijale vajalike oskuste hulka kuulub seega oskus jõuvarusid õigesti jagada. Siin on paljudel oma strateegia; mõned sörgivad teedel ja kõval pinnasel, minnes rabas ja pehmel maastikul üle kõnnile; teised ainult kõnnivad, ent see-eest teevad seda pikalt ja pidevalt, vältides pikemaid puhkepause. Võistkondliku ala puhul on muidugi oluline võistkonnaliikmete omavaheline klapp. Võistkonnakaaslaste füüsiline võimekus peaks olema enam-vähem samasugune. Kui üks on tirija ja teine järgilohiseja, siis ei paku üritus kummalegi õiget naudingut. Rajaplaneerimisel ja kaardilugemisel on aga hea, kui võistkonnaliikmed üksteist täiendavad, leppides kokku liikumistrajektoori ja kontrollides vastastikku selle läbimist. On tõsi, et profid jooksevad reeglina kahekesi – iga järgmine liige suurendaks riski, et üks äkki enam ei jaksa, mis võiks tähendada katkestamist kogu võistkonnale. Nelja- ja viieliikmelised on pigem sellised tiimid, kes lähevad loodusse nautima head seltskonda ja kena maastikku.

Lisaks rogaini sünnimaale – Austraaliale – harrastatakse rogaini ka USAs, Kanadas, Uus-Meremaal, Ukrainas, Venemaal, Tšehhis, Lätis ja mujalgi. Ja muidugi Eestis. Eestlased on ka rahvusvahelisel areenil arvestatavad tegijad. 2005.aastal tulid Jaa- nus Reha ja Margus Klementsov Euroopa meistriteks rogainis, kasutades ära kodumaastiku eelise – võistlus toimus Nõval. Kes tahab proovida klassikalist 24-tunnist rogaini, siis lähem võimalus selleks avaneb tänavu juulikuus Lätis, Euroopa meistrivõistlustel. Tiitlivõistluste pealkirjast ei maksa ennast heidutada lasta. Muidugi, profid jahivad medaleid, ent võistlus on avatud kõigile harrastajatele. Ja siis, ammutanud kogemusi lõunanaabrite juures, saab juba järgmisel aastal osaleda rogaini maailmameistrivõistlustel, mis toimuvad 13.-14. septembril 2008 Eestis. Kellele ööpäev kestev võistlus tundub alustuseks liiga suitsiidne, võib proovida alguses lühema kontrollajaga rogaine. Eestis korraldab TA orienteerumisklubi 2000. aastast iga aasta oktoobrikuu algu- ses 8-tunnise rogaini. Mullu sügisel jahtis Juminda poolsaare ligi saja ruutkilomeetri suurusele alale paigutatud kontrollpunkte üle 350 võistkonna enam kui 900 osalejaga. Tänavu oktoobris toimub 8-tunnine rogain Jägala-Joa kandis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga