Tekst: Tarmo Punnik
Reisi õnnestumine võib sõltuda algselt tühistena tundunud pisiasjadest. Oleme välismaal hätta sattunud ja konsulaarabi vajanud inimestelt sageli kuulnud järgmisi sõnu: „Oleks ma seda varem teadnud!“ Meil on hea meel teha koostööd GO Reisiajakirjaga, et järgnevates ajakirjanumbrites tuua teieni erinevad teemad ja nõuanded, kuidas oma reisi õnnestumisele ise kaasa aidata ning mida teha olukorras, kui vajatakse abi. Meie praktika näitab, et abi võib vajada ka kõige kogenum rändur.
Kõigilt reisijatelt, kes reisivad Euroopa Liidu piires, nõutakse kehtiva isikutunnistuse olemasolu. Euroopa Liidu välispiiri ületades peab olema kaasas kehtiv pass. ID-kaarti ega passi ei asenda ükski teine dokument. Juhiluba, sünnitunnistus, visiitkaart või saunapilet omavad reisidokumentidena täpselt ühesugust väärtust – nendega riigipiire ületada ei saa. See kehtib nii täiskasvanute kui ka beebide kohta.
Puutume järjest enam kokku juhtudega, kus välisministeeriumil palutakse väljastada ajutine paber, kuna enne reisi algust on ootamatult selgunud, et pass või IDkaart enam ei kehti, aga lend on juba tänahomme. Lihtsalt on unustatud kontrollida reisidokumendi kehtivust. Paraku ei saa välisministeerium väljastada ühtegi reisiks kõlblikku dokumenti. Samuti tuleks arvestada, et kaugemateks sihtpunktideks olevad riigid muudel mandritel nõuavad, et reisija pass kehtiks vähemalt kuus kuud ja seda pärast reisi lõppemist. Lühema kehtivusajaga passiga reisijat üldjuhul riiki ei lubata.
Tutvu sihtkohariigi nõuetega
Enne reisile asumist tuleb kindlasti tutvuda ka reisi sihtkohariiki sisenemise nõuetega. Maailmas on juba üle saja riigi, kuhu Eesti kodanik saab teatud tingimustel reisida viisavabalt. Infot selle kohta, millised on nõuded dokumentidele konkreetsesse riiki sisenemisel ja millised võimalikud ohud seal esinevad, saab külastatava riigi saatkonnast, välisministeeriumi veebilehel asuvast konsulaarinfost või internetis olevast keskkonnast Travel Information Manual.
Kui selgub, et on vaja taotleda viisat, tuleb arvestada ajakulu ja paberitööga. Tuleb silmas pidada, et viisa olemasolu või viisavaba liikumine ei anna õigust välisriigis töötamiseks. Pikemaajaliseks reisiks, õppimiseks ja/või töötamiseks tuleb taotleda vastava riigi eriviisa, elamisja/ või tööluba.
Ajutine reisidokument
Välismaal viibides saab passi või ID-kaardi varguse, kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral taotleda ajutist reisidokumenti ehk tagasipöördumisdokumenti Eesti saatkonnast või aukonsulilt. See väljastatakse kuni kolme tööpäeva jooksul, üldjuhul taotluse esitamise päeval. Selle dokumendi puhul on oluline silmas pidada, et see võimaldab vaid Eestisse naasta, poolelijäänud reisi sellega jätkata ei saa. Samuti võib olla tarvilik väljasõiduviisa või -loa võtmine asukohariigi migratsiooniteenistusest. Eesti kodaniku välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele saab taotleda tagasipöördumistunnistust välisriigis väljastatud sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.
Välismaal viibides on mõistlik kaasas kanda dokumentide koopiat ja jätta dokumendid võimaluse korral hotelli seifi . Nii on need pikanäpumeeste eest paremini kaitstud.
Kontaktid ja lisainfot:
vm.ee/et/reisitargalt
www.facebook.com/veebikonsul
Välisministeeriumi valveametnik
+372 5301 9999 (24 h).