Kuhu soovitate talvisel ajal puhkama minna? Kas talverõõmudeks piisab Eestist või peaks minema mujale Euroopasse suusatama või hoopis soojale maale, palmi alla põgenema?
Kaur Treimann
seikleja, automatkaja ja perereisi-vlogi nokitsev matkasell
Kui väljas on ehtne talv, soovitan puhata Eestis – suusamägesid on vähe, aga Kuutsekal või Tuhamäel saab ikkagi mäemaitse suhu.
Kui soovid talvel päriselt sooja saada, tuleb üsna kaugele lennata, sest detsembris või jaanuaris pole ka Vahemere ääres eriti soe. Suviste turistihordide vältimiseks soovitaksin Lõuna-Euroopasse minna pigem kevadel või sügisel, kui eestlase jaoks on seal juba suvi, aga päris tipphooaeg ei kesta.
Eesti talvepuhkuse saab veeta kodustes turismiettevõtetes või miks mitte rentida või osta küttega matkaauto või haagissuvila, millega avastada Eesti loodust. Isegi suurlinnade äärsed RMK-alad on talvisel ajal inimtühjad või võib seal näha vaid üksikuid päevaseid rabamatkajaid. Öö talvises metsas on väga värskendav ja eriline kogemus.
Meie oma pisikese Arvi nime kandva haagisega reisime talviti just Eestis.
Krister Kivi
ajakirjanik ja lendamise entusiast
Praegu on jube paljudel inimestel Maslow’ vajaduste püramiid üsna rusudes, täiesti nende esimeste tasanditeni välja. Seega tuleks mu meelest praegu reisida sinna, kus on soe, odav ja turvaline ning värvilised puuviljad ise suhu kukuvad. Egiptus sellele ideaalile päriselt ei vasta, sest soe võib seal ju olla, aga puuviljad esinevad mu meelest peamiselt mumifitseerunud kujul (olgu-olgu, võib-olla leiab ka veidi värskeid maasikaid ja apelsine). Mind ennast on alati hirmsat moodi tõmmanud Aasia poole, eriti Indoneesiasse, mis on ammune lemmik, aga kuhu nüüd pole väga mitu aastat saanud. Kui ma peaksin kevadel sinna siiski kohale jõudma, siis istun esimese asjana kuhugi tänavakohvikusse maha, tellin erinevaid krehvtiseid hautisi, haukan peale krõbisevaid krupukeid-kerupukeid ja lihtsalt vesistan veidike õnnest. Ning kui õnnetunne üle läheb, siis hakkan vaatama, et ega laua alla vahepeal madusid roomanud pole.
Lähemas plaanis on mu meelest mitmes plaanis väga põnev Liivimaa: loodan seda kanti suvel avastama minna. Ja alati sümpaatne on ka Lõuna-Itaalia, kuidagi inimlähedasem, hoogsam ja kättesaadavam Põhja-Itaalia ratsionaalsusest, kandilisusest ja külmast marmorist.
Margus Kalam
kaubareisija
Esimene asi, mida puhkusel tegema peaks, on mugavustsoonist välja tulla. Ei ole alati vaja sinna sõita, kuhu kõik teised lähevad. Muidugi on kindel ja turvaline sõita saarele/kuurorti, kus sa oled igal talvel käinud, sest hotell on vana tuttav, randa võid kasvõi kinnisilmi minna ja nurgapealse kohviku omanik mäletab sind nimepidi. Selle asemel lenda näiteks Lõuna-Indiasse. See on kindel, et ilm on soe, aga kõiges ülejäänus ei saa absoluutselt kindel olla ja see teebki asja põnevaks. Pärast mõtled kogu ülejäänud elu, et oli see vast lahe seiklus, ja terve pere on tänulik (või vastupidi). Soovitan näiteks lennata Tallinnast Mumbaisse, seal päeva ringi vaadata ja edasi Bengalurusse. Sealt on võimalik ise bussidega edasi liikuda või võtta mõne kohaliku reisibüroo poolt tuure. Kui oled harjunud näiteks Goas puhkamas käima, siis seekord mine selle asemel Keralasse. Nii lihtne ongi.
Keiu Virro
reisilembeline teatrikriitik
Talvel on minu tagasihoidlikul ja mitte kuigi originaalsel hinnangul parim lahendus otsida üles päike ja püüda selle all midagi lõbusat teha. Lõbus ei hõlma seejuures eriti sellesamase päikese all lesimist. Eriti kena, kui päikeseotsingutega saab ühendada mõnest uuest riigist veidi enam teada saamise või mõne uue asja õppimise. Hetkel ütlen täiesti subjektiivsetel põhjustel (kirjutan neid ridu Colombias), et mõistagi tuleks talvel valida võimaluse korral mõni Lõuna-Ameerika riik.
P.S. Tunnistan ühtlasi üles, et suusa- ja lumelauareise diskrimineerin nii mis jõuan. Peamiselt muidugi sellepärast, et ma ei oska nimetet vahenditega sugugi sõita.