Rein Põdra viimne Suur Retk

Eesti Raamat, 2018

Kreeklast Strabonit (u 64/63 e.m.a – 20 m.a.j) peetakse õhtumaises kultuuris geograafi a isaks, kes jättis järelpõlvedele päranduseks oma 17-köitelise peateose „Geographica”, milles tolleaegsete andmete ja allikate, aga ka kirjutaja enese kogemuste põhjal kirjeldatakse Euroopat, Aasiat ja Aafrikat. Ehk oikumeeni, nagu kreeklased nimetasid maailma neile tuntud mõõtmetes, mis aja jooksul üha avardusid. Väike-Aasias ehk Rooma provintsis sündinud Strabon oli hellen, kreeklane, ent temast sai roomlane, kes ka ise jõudumööda reisis Rooma impeeriumi äärealadele – lõunas piki Niilust ja idas Kaukasuseni. Austades autoriteedina Homerost, peegeldas tema maailmapilt arusaama reaalsusest, milles veel elasid mälestused mütoloogilistest kangelastest.

Tartu Ülikoolis geograafi at õppinud viljakas kirjanik ja pikaaegne toimetaja Rein Põder (1943–2018) lahkus meie hulgast 23. oktoobril. Suure osa tema teoste aluseks on olnud tõsieluseigad ajalooliste prototüüpidega, kes liiguvad peamiselt põhjapoolkera arktilistel aladel. Neist Rein Põdra retkeromaanidest on pikemalt kirjutanud Holger Kaints ajakirjas Looming (2018, nr 7). Kirjaniku viimaseks jäänud romaan „Maailm on imeline” on kirja pandud aga Straboni autobiograafi lise minajutustuse vormis. Selles ettevõtmises on suurt joont ja pretensiooni. Raamat algab Straboni päritolu ja põlvnemisega, hõlmab kõiki tema olulisi eluetappe ja rännakuid ning lõpeb, kui kaheksakümneaastane peategelane asutab end Roomast teele oma sünnipaika, kus ta kavatseb veeta elu viimased aastad.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga