Allar Tankler on endine ajakirjanik, kirjanik ja kommunikatsioonispetsialist, kes enne Luksemburgi kolimist töötas Eesti Ekspressi peatoimetajana. Praegu juhib ta Luksemburgis Euroopa Investeerimispanga kommunikatsiooni väljaspool Euroopa Liitu.
Luksemburg on Beneluxi maa. Mida see tähendab?
Benelux on nagu Baltikum – viis, kuidas viidata portsule väikestele riikidele, kui nende vahel täpsemalt vahet ei tee. Antud juhul siis Belgia, Madalmaad (Nederlanden) ja Luksemburg. Sama hea kui kutsuda meid Lilaest.
Kuidas ja kas on Luksemburgis elamine mõjutanud sinu vaatenurka Euroopa Liidule ja selle rollile maailmamajanduses?
Luksemburgis on lihtne aru saada, miks Euroopa integratsioon vajalik on – kui siin kogemata poodi minnes õigest teeotsast mööda sõidad, võid end kergesti avastada Saksamaalt, Prantsusmaalt, Belgiast. Siin on külad, kus riigipiirid jooksevad majade vahelt läbi, ja oleks üsna raske ette kujutada, kui vahepeal peaks piiripunktist läbi minema või et ühel pool tänavat oleks kasutusel teine rahaühik. Nii et mingit küsimust Euroopa Liidu vajalikkuses ja kasulikkuses siin olles ei teki.
Luksemburg on tuntud oma tugeva pangandussektori poolest. Oskad äkki rääkida mistahes ainulaadsetest väljakutsetest või võimalustest, millega Luksemburgi pangad praegu silmitsi seisavad?
Luksemburgis tegutsevad pangad globaalselt ja nii tegelevad nad ka globaalsete probleemidega, millest paljud seonduvad rohepöördega: kuidas paremini finantseerida rohelisemaid lahendusi, mis on aga kohati jätkuvalt oma innovatiivsuse tõttu suhteliselt riskantsed, kuidas ära lõpetada projektide finantseerimine, mis on keskkonda nii saastavad, et neil kaua ei lasta tegutseda ja järelikult nende käest raha kätte ka ei saa, ning kuidas maandada kliimamuutustest tulenevaid riske kõikvõimalikele projektidele, mida pangad finantseerivad. Näiteks kuidas arvestada riski, et mõni kuurort, millele sa raha laenanud oled, võib merepinna tõusu alla jääda ja samas mõni suusakuurort, kuhu sa investeerinud oled, on Alpides niivõrd madalal, et seal pole igal aastal enam lumi garanteeritud.
Millised on sinu arvates Eesti ja Luksemburgi suurimad kultuurierinevused?
Luksemburg on väidetavalt tänu mõningatele maksuerisustele saavutanud olukorra, kus neil õnnestub siia meelitada väga palju globaalseid artiste, hoolimata oma väiksusest. Nii et eelkõige rahvusvaheline kultuurielu on siin vilgas. Samas on Luksemburgis väga vähe kõrgkoole, nii et noored lähevad siit ära, mistõttu kohalik loometegevus on ehk vähem ergas.
Saad äkki välja tuua mõne Luksemburgile ainulaadse kultuuritraditsiooni või tava, mis oli sinu jaoks eriti huvitav?
Vastlapäeva paiku pannakse ühel õhtul siin kõigis külades suur rist põlema ja kõigi kohalike meelest on see väga normaalne. Niimoodi tähistatakse talve lõppu ja kevade algust ning peletatakse halvad vaimud minema ja kes teab veel, mida.
***
Luksemburg on maailma kõige enama rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesusega riik. Pealinnas Luksemburgis asuvad Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Liidu õigusaktide tõlketeenistus ning riik on ka ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja paljude teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liige.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Shutterstock