Pöidlaküüdiga tippu

Kui üks uks sulgub, avaneb teine... Alljärgnevas loos kirjeldab Katrin Merisalu avameelselt,  kuidas esialgsest plaanist tõusta koos eestlastest matkakaaslastega Tadžikistanis Ismoili Somoni mäetippu sai hoopis Korženevskaja (7105 meetrit) mäevallutus vene alpinistidega. Katrin peaks olema lisaks Helme Suukile ja Tiina Tammele teadaolevalt kolmas Eesti naine, kes on jõudnud Korženevskaja tippu.

Oleme veebruaris Ain Rästaga ostmas lennupileteid Biškekki ja mõtetega juba kuid Kõrgõzstanis Han-Tengril, kui helistab Meelis Luukas ja teeb ambitsioonika ettepaneku suunduda sel hooajal hoopis Tadžikistani Ismoili Somonile.

Meelis on seda kaunist tippu juba mitu korda ronida üritanud, 2013. ja 2015. aastal, aga ikka on midagi vahele tulnud, küll lõputu lumesadu või hoopis autoavarii. Seekord oleks siis kolmas kord. Imetlen endamisi Meelise pühendumist, ehk on seekord õnne enam…

Nõnda sünnibki hoopis teine lend ja teine märgi

Osa meie grupist on usinalt käinud intervallhüpoksia treeningus. See on treening, mille käigus viiakse inimene aparaatide abil kunstlikult hapnikuvaesesse keskkonda ning valmistatakse nii kopsud ette hõreda õhu tingimustega. Meie otsustame kolmekesi riskide hajutamiseks siiski juba viis päeva varem startida, lootuses teha enne kopterilendu vähemalt kolmepäevane aklimatiseerumine kohalikus mägikülakeses Džirgatolis. Kopter viib poole tunniga pea kaks pool tuhat kilomeetrit kõrgemale ja ilmselgelt see tervisele hästi ei mõju.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga