Inimesed reisivad üha rohkem ringi nii kodu- kui välismaal ning asjade ja teenuste eest maksmisel kasutatakse väga palju pangakaarti või makstakse sularahas. Reisituhinas tasuks silmas pidada mõningaid soovitusi, kuidas seda väikest värvilist plastikust maksevahendit hoida, et ühel päeval ei tuleks oma kaarditehingute väljavõttest avastada tundmatuid tehinguid või saada kõne pangast, kus küsitakse viimaste kaarditehingute õigsust.
Kaardiga reisil
Reisil olles teadvustavad üldjuhul kõik inimesed, et turistina ollakse taskuvarastele kergem saak. Ikka kipub tähelepanu hajuma ning pea on kuklas, tutvudes ümberkaudsete vaatamisväärsustega. Varaste ohvriks langemise vastu kindlustavad inimesed end eri moodi, olles valmis märkamatuks rünnakuks. Kui aga rünnak tuleb hoopis ootamatult väga meeldival kujul, olles maskeerunud abistaja naeratava näo taha, ei oska enamus inimesi selle vastu ennast kaitsta. Näeme seda küllaltki tihti, et sellest rääkida.
Sularahaautomaadid ei tööta kõikides riikides mitte nii, nagu Eestis. Selleks et oma raha kaitsta, on soovitav kasutada rahaautomaate, mis ei asu vaiksetel kõrvaltänavatel.
Kui masin hakkab käituma isemoodi, kui sellega ollakse harjunud, siis ärge laske oma tähelepanu hajutada särava naeratusega kohalikel, kes ennast appi pakuvad. Kogu selle abipakkumise eesmärk võib olla näha ära teie PIN-kood, juhtida tähelepanu hetkeks automaadist kõrvale, et kaasosalised saaksid koos kaardiga teise lähima sularahaautomaadi juurde joosta. Kui kaart jääb sularahaautomaati ning ei tagasta seda mitte ühegi nupuvajutuse peale – võtke koheselt ühendust oma pangaga ning paluge kaart koheselt sulgeda. Kaart tuleb sulgeda igal juhul, kui see ei ole enam kaardiomaniku käes.
Oleme kuulnud ka juhustest, kus ligi astuvad politseinikuks kehastanud petturid ning erinevaid legende kasutades küsivad näha pangakaarte ning PIN-koode. Täpselt samuti tähelepanu hajutades varastatakse need kaardid ära ning tühjendatakse sularahaautomaatides.
Reisile minnes on soovitav mitte lootma jääda ainult ühele pangakaardile. Krediitkaardiomanikele pakume hädaabiteenust, kui kaardiga on midagi juhtunud.
Sularahaautomaatides peituda võivad ohud
Kui sularahaautomaadis või mõnes muus iseteenindavas terminalis, näiteks automaattanklas, tekib kahtlus, et see on varustatud mõne lisaseadeldisega, siis tuleks oma kahtlustest kohe teada anda kas politseile või automaati omavale ettevõttele. Lisaseadme olemasolule võivad viidata rippuvad juhtmed, vildakalt või logisevalt paiknevad osad, suured liimi- või lõhkumisjäljed automaadil. Samuti, kui kaardi sisestamine või kättesaamine automaadist on raskendatud ning selleks tuleb rakendada jõudu või mingeid erilisi võtteid, võib põhjuseks olla, et sisestusavale on ette paigaldatud mõni täiendav osa, mida originaalis seal ei tohiks olla.
Limiidid ja PIN-kood
Esimene soovitus kaardikasutajatele tuleb limiitide vallast. Kaardi limiidid tuleb seada mõistlikud ning reaalsetele vajadustele vastavad. Ei ole mõtet seada limiiti igaks juhuks maksimumini, kui sellest reaalselt igakuiselt vajatakse ainult väikest osa. Oma kaardi PIN-kood tuleks pähe õppida ning seda kandev paber hävitada. Uus kombinatsioon ei tohiks olla liiga lihtne, näiteks 0000, oma sünniaeg või maja ja korteri number. Tehinguid sooritades on mõistlik PIN-koodi sisestamist kõrvaliste pilkude eest peita, varjates tegevust käe, rahakoti või muu esemega.
Mõned üldised soovitused veel
Jälgige, mida teenindaja teie kaardiga teeb ning ärge laske tal kaardiga teie vaateväljast väljuda. Kui terminal asub kuskil eemal, minge teenindajaga tehingu sooritamiseks kaasa. Enne kviitungile allkirja andmist või tehingu kinnitamist PIN-koodiga veenduge, et summa, mille te aktsepteerite, on õige. Hilisemaid pretensioone on võimatu lahendada.
Turvalist pangakaardi kasutamist!
Tekst: Elke Haasma, Swedbanki pangakaartide osakonna juhataja
__________________________________________________________
GO Reisikirjad soovitavad: loe siit lisaks, kuidas turvaliselt krediitkaarti kasutada.