Peipsiveere reisjuht

VASKNARVA — suurim vaatamisväärsus on prohvet Eelija õigeusu kirik koos kloostriga. Paraku võib neid uudistada vaid kõrge aia tagant. Alles on ka 1349. aastal rajatud ordulinnuse varemed.

RANNAPUNGERJA — tuletorne asub Peipsiveeres mitmel pool, Nina külas ja Mehikoormas näiteks. Rannapungerja tuletorn on ehitatud aastal 1937 ja mõningase vaheaja järel plingib ta praegu taas.

LOHUSUU — 1763. aastal sündis siin Otto Wilhelm Masing, kes kirjeldas esimesena Peipsi-venelaste etnograafiat. Asulas on nii luteri kui ka õigeusu kirik.

AVINURME — aastatel 1926–1972 läbis Avinurmet kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee. 2001. aastal taastati kunagisest raudteest 130-meetrine lõik, raudteesild ja veereminäidis. Suslaga saab ka väikest sõitu teha.

RAJA KÜLA — üks vahva näide venelaste tänavakülast, mille asutasid 18.–19. sajandil Loode-Venemaalt saabunud käsitöölised ja talupojad. Siin elas 20. sajandi Andrei Rubljoviks nimetatud ikoonimaalija Gavriil Frolov ja tema veelgi kuulsam õpilane, USA-s surnud Pimen Sofronov.

LÜÜBNITSA — selle õigeusklike venelaste küla vaatetornist saab kiigata Kolpino saarele.

KÜKITA — palvemajas võid kohata Trifilii Kalašnikovi, ta räägib toredaid lugusid vanausulistest.

KOLKJA — siinses kalasibularestoranis võib süüa kala-kapsasuppi, pliine kalatäidisega, sibulasalatit ja sibulasuppi.

EMAJÕE SUURSOO — siin elavad sääsed, jõhvikad, sinine emajuur ja palju muud põnevat floorat-faunat.

KAVASTU — parv üle Emajõe pandi Kavastu mõisniku poolt käima aastal 1899. Aastal 1983 ketid purunesid ja parv jäi seisma. Nüüd on parv jälle käigus!

PIIRISSAAR — Peipsi 29 saarest kuulub enamik Venemaale. Eestlastel on viis asustatud saart, Piirissaar neist suurim. Kogu saar on maastikukaitseala.

VÄRSKA — Seto Talumuuseumis on materjale 19. sajandi lõpust alates. Püha Gregoriuse kiriku kalmistule on maetud lauluema Anne Vabarna.

VÕÕPSU — Võhandu jõe parempoolselt kaldalt algab Setomaa.

RANNAMÕISA — maantee ääres on näha „Tuhandeaastane tamm”, mille kõrval asub ka muistne eestlaste kalmistu.

MUSTVEE — kirikute linn. Praegu on tegutsevaid kirikuid viis. Lisaks on linnas vist Eesti ilusaim Teise maailmasõja monument. Samuti on Mustvee huvitav selle poolest, et siin vahetub igal aastal linnapea.

NINA — riikliku kaitse all on Jumalaema Kaitsmise kirik. Toredad öömajad leiab kordonist ja külast veidi eemal asuvatest põhumajadest.

VARNJA — astu läbi Elava Ajaloo muuseumist.

KALLASTE — külastada tasub pankrannikut ja kohalikku kalmistut. Siin on sündinud Eduard Tubin.

ALATSKIVI — vaadata võiks kahte olulist muuseumi – lossi ja Juhan Liivi kodutalu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga