Objektiivide suur valik on asjaarmastaja jaoks liiga lai ning teeb inimesed nende valikus kohmetuks. Kuid see pealtnäha keeruline situatsioon saab hoobilt märksa selgemaks, kui teeme selgeks inimese fotograafilise huvi. Proovime alljärgneva kirjutisega selle teema lahti rääkida.
Alustame teada tuntud tõest, mida on ikka hea korrata. Nimelt olenemata sellest, milline tänapäevane peegelkaamera kere teil olemas on − hea foto saab alati alguse kaamera ees olevast objektiivist. Kui te vähegi tunnete mõnda head fotograafi ja tehnika uuenduse teemal juttu ajate, siis saate kindlasti soovituse investeerida pi- gem kvaliteetsesse optikasse ning seejärel kaamerasse.
Objektiivi valik oleneb suuresti teist endast, peamiselt sellest, mida te pildistada armastate. Kui olete algaja fotograaf, siis tõenäoliselt kasutate peegelkaameraga pildistades niinimetatud tehasekomplekti objektiivi, millel on lühikene suumivahemik ning üsna keskpärane valgusjõud. Mida rohkem sellise objektiiviga pildistate, seda enam saab selgeks, millistes olukordades hätta jääte. Teisisõnu, kord ei mahu kõik soovitu kaadrisse, teinekord jääte objektist liiga kaugele ja kolmandal korral ei võimalda objektiiv nii lähedalt pildistamist, kui vaja oleks. Sellest lähtuvalt tekib ka hea arusaam, millisest objektiivist kõige enam puudus on.
MILLINE OBJEKTIIV?
Objektiivid jaotatakse viide suuremasse kategooriasse: lainurk-, standard-, tele-, makro- ja spetsiaalobjektiivideks. Professionaalsetel fotograafidel on nendest optikatest enamik olemas ja võite vaid ette kujutada, kui rasked on need kvaliteetsed klaasi täis seljakotid. Harrastusfotograafide jaoks on see ilmselgelt liig ja üldjuhul lepivad harrastajad paari, heal juhul kolme erineva objektiiviga. Veel lihtsam versioon on kasutada ühte, võimalikult universaalselt optikat, millega saab hakkama põhimõtteliselt kõikjal.
Lainurkobjektiivide alla käivad tinglikult objektiivid, mille fookuskaugus on alla 28 mm. Need võivad olla nii fikseeritud fookusega (näiteks Nikkor 20 mm F2,8, Canon 14 mm F2,8) kui ka suumobjektiivid(Tokina 12–24 mm F/4, Sigma 10–20 mm F/4–5,6). Nagu nimetus ütleb, hõlmavad seda laadi objektiivid väga laia pildistusala. Nende optikate vajadus on eelkõige nendel pildistajatel, kes soovivad jäädvustada kogu tervikut.
Lainurkobjektiivide puhul tuleb arvestada, et kaadri äärealade objektid moonduvad suuremaks, kui nad tavaliselt on. Eriti paistab see silma asju lähedalt pildistades. Üldiselt kehtib rusikareegel: mida laiem pildistamisnurk, seda suuremad moonutused tekivad kaadri nurkades. Lainurkobjektiivide valik on suur ning nende kvaliteet viimaste aastatega väga heaks muutunud. Canoni, Nikoni, Pentaxi ja Zuiko originaalobjektiivide kõrval julgen soojalt soovitada Samyangi, Sigma, Tamroni ja Tokina objektiive. Tihtipeale on poole vähem maksva optika kvaliteet samaväärne kallimate tootjate objektiividega.
Standardobjektiivide alla käivaid optikaid kasutatakse pildistamiseks kõige enam. Lihtsamalt öeldes on tegemist väga universaalsete objektiividega, mille fookuskaugus või suumivahemik jääb 28–100 mm vahele. Standardobjektiiv on enamikule fotograafidele tähtis töövahend, niisamuti ka loodust jäädvustavale piltnikule. Kui nende kvaliteedist rääkida, siis selles vahemikus valmistatavad objektiivid on kõige kvaliteetsemad. Standardobjektiivide head pildijoonist on tehnoloogiliselt märksa kergem tagada kui lainurkobjektiivide või pikkade telesuumide puhul. Sellesse nimistusse kuulub teiste seas ka 50 mm fookuskaugusega objektiiv, mida kutsutakse normaalobjektiiviks. Nimetus tuleb sellest, et antud fookuskaugusega pildistades saame kõige elutruuma pildi. Teisisõnu: 50-millimeetrine fookus vastab küllaltki täpselt sellele, mida inimene silmadega näeb. Seega, kui soovite looduses midagi väga täpselt ja konkreetset dokumenteerida, siis kasutage kaamera ees 50 mm fookusega optikat.
Nagu öeldud, leiab standardvahemikku katvate objektiivide hulgast rohkelt kvaliteetseid mudeleid. Fikseeritud fookuskaugusega objektiive ei hakkagi nimetama – üldjuhul on need parimad, mida fotograaf võib tahta. Kuid selleks, et katta tervet suumivahemikku, peaks neid fotokotis olema mitu. Kui selle peale mõtlete, siis alustage 50 mm optikast. See objektiiv on nendest kõige suurema kasutusalaga.
SUUM- JA TELEOBJEKTIIVID
Suumobjektiivide hulgast tooksin esile tõelised pärlid Nikoni ja Canoni kaameratele – mudelid Nikkor AF-S 24–70 mm F/2,8 G ning Canon EF 24–70 mm F/2., L USM. Harrastusfotograafidele soovitaksin Nikkori ülipikka AF-S 18–200 mm F/3,5– 5,6 VR objektiivi, Canonilt EF-S 18-135 mm F/3,5–5,6 IS USM, Sigma sarjast AF 17-70 mm F/2,8–4,0 dC OS ning AF 18–50 mm F/2,8 EX HSM mudelit, Pentaxilt dA 17–70 mm F/4 AL IF SdM, Olympusele sobivat Zuiko 14–24 mm F/2,8–3,5 objektiivi ja Tamroni sarjast AF 17–50 mm F/2,8 XR di ning AF 28–75mm F/2,8 XR di objektiive. Kui tahate, et peegelkaamera ees oleks ainult üks universaalne objektiiv, siis leidub peaaegu kõikide tootjate nimistus 18–200 mm vahemikus stabilisaatoriga seadmeid.
Teleobjektiiv on eelkõige linnu- ja loomapildistajast fotograafi pärusmaa, aga ka neile looduspiltnikele, kes jäädvustavad detaile, millele ei ole võimalik lähedale minna. Teleobjektiivideks nimetame optikaid fookusvahemikuga 150 mm kuni 1200 mm (Canoni sarjas on olemas 1200 mm F/5,6). Neid objektiive on samuti nii fikseeritud fookusega (näiteks 300 mm F/2,8, 500 mm F/4,0) kui ka suumita- vaid (70–200 mm F/4, 100–300 mm F/4, 120–300 mm F/2,8).
Pikkade objektiividega tekib algajatel fotograafidel kõige rohkem tehnilisi probleeme. Tihtipeale ei taju kasutajad objektiivi pikkuse ning käevärina vahekorda, mistõttu ei saada aru, miks pildid kipuvad olema ebateravad ja hägused. Oluline on mõista, et mida pikem on objektiiv, seda kergemini on võimalik saada ebaterav kujutis. Kui kahe eelkäsitletud objektiivide rühma (lainurk- ja standardobjektiivid) valikus ei olnud stabilisaator vajalik, siis teleobjektiivide puhul on see oluline. Eriti juhul, kui teil on huvi mõni loom või lind varahommikul pildile saada.
Teleobjektiivide valik on üsna lai. Soovitaksin varustust soetades pöörata tähelepanu sellele, et teie objektiivide suumivahemikud saaksid kaetud. Teisisõnu: kui teil on fotokotis 24–70 mm vahemikuga objektiiv, siis võiksite pikema fookuskaugusega objektiivi valida alates 70 mm (näiteks 70–200 mm, 70–300 mm või 80–400 mm).
Harrastajatele oleks igati sobilikud Tamroni ja Sigma 70–300 mm objektiivid, mille hinnaklass on igati taskukohane. Tõsisematele huvilistele oleks soovitus valida stabilisaatoriga optika (Canon EF 70–300 mm IS USM; Canon EF 100–400 mm IS USM, Nikkor 70–300 mm G VR; Nikon 80–400 mm VR Ed, Sigma 120–400 mm EX OS HSM, Sigma 150–500 mm EX OS HSM).
MAKRO- JA SPETSIAALOBJEKTIIVID
Makroobjektiivid on ilmselgelt väikeste detailide pildistamiseks mõeldud. Peamiselt siis nende huvitavate detailide, mida me iga päev enda ümber ei märka. Kui optika soetate, siis arvestage, et paar esimest nädalat on teil põlved stabiilselt tolmused ning silmad väsinud makrodetailide otsimisest. Väga põnev maailm, mida avastada!
Makroobjektiive on kõikide tootjate valikus eri pikkustega. Näiteks on Sigma valikus 50 mm, 70 mm, 105 mm, 150 mm ja 180 mm fookuskaugusega makroobjektiivid, mis sobivad enamikule peegelkaameratele.
Milleks niivõrd suur valik, kui nad kõik võimaldavad pildistada objekte nende elusuuruses? Arvestage, et mida pikem makroobjektiiv, seda kaugemalt saate enda valitud detaili või objekti pildistada. Euromünti võite rahulikult pildistada näiteks kõige väiksema 50 mm makroga, samas elusloodust sellega pildistada ei õnnestu.
Makroobjektiivid on kõikidel tootjatel fikseeritud fookuskaugusega, seega väga hea kvaliteediga. Arvestades, et makrod on tavaliselt ka väga hea valgusjõuga (enamik F2,8), saab nendega teha ka kõiki teisi pilte väga kvaliteetselt. 50 mm makroobjektiiv on ühtlasi suurepärane normaalobjektiiv täiskaadriga peegelkaamera ees ning väga hea portreeobjektiiv väikese sensoriga peegelkaamerate ees.
Spetsiaalobjektiivide alla kuuluvad lainurkobjektiividest veelgi suuremat pildistamisala haaravad fisheye-optikad ning tilt-shift ehk perspektiivimoonutusi võimaldavad objektiivid. Fisheye-optikaid iseloomustab üldjuhul nende ülilai 180° võttenurk, mis võimaldab haarata kaadrisse rohkem, kui esmapilgul ette kujutada oskate. Tegemist on ehk kõige rohkem fotograafi fantaasiat vajava objektiiviga.
Perspektiivimoonutusega objektiivid – näiteks Canon TS-E 24 mm F/3,5 L II – võimaldavad nende sõltumatu nihutus- ja kallutussüsteemi tõttu kontrollida perspektiivi- ja teravussügavust eraldi. Peamiselt kasutatakse neid objektiive arhitektuuri ja erinevate toodete pildistamiseks, kuid neid optikaid saab kasutada ka teiste objektide jäädvustamisel.
Objektiivide valgusjõud (tähistatud objektiividel tähega F) näitab objektiivi võimekust. Suur valgusjõud (näiteks F/2,8) annab optikale juurde kiiruses, annab üldjuhul väga hea ja loomuliku värviülekande ning võimaldab pildistada väga väikese teravussügavusega. Mida profim on pildistaja, seda väiksema valgusjõuga optikaid üldjuhul kasutatakse.
LISAVARUSTUS
Objektiivi lisavarustuse alla kuuluvad eelkõige varjuk ja kaitsefilter. Varjuk on vajalik selleks, et pildistamise ajal ei piiluks päike objektiivi (tekivad värvimoonutused ja pilt hägustub) ning kergelt vihmase ilmaga ei ilmuks optika esimesele läätsele veepritsmeid. Kaitsefilter ehk UV-filter on vajalik esimese läätse kaitseks ning suurema ultraviolettkiirguse vähendamiseks.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et kui teil on plaanis minna reisile ning te olete harrastaja, kes ei aja piinlikult kvaliteeti taga, siis sobib teile kenasti mõni universaalne objektiiv. Säästke ennast lõputust optika vahetamise teemast, häid universaale leiab rohkelt!
Assar Jõepera, Fotoluks