Reisibüroo Go Travel ja Go Reisiajakiri jagavad kuuendat korda auhinda „Aasta parim reisiraamat”.
Eelmine aasta oli jälle üks hea reisikirjanduse aasta. Ilmus üsna palju ning eri žanris ja stiilis teoseid, kokku üle 20 raamatu. Esindatud olid ka eri maailmajaod: Aafrika (Indrek Jääts, Aimar Ventsel, Silver Meikar), Aasia (Karin Dean, Maarja Yano, Georg Kirsberg), Põhja-Ameerika (Relve- Karoles, Sinijärv-Rooste, Kersti Dennis), Lõuna-Ameerika (Kaupo Kikkas, Mirjam Johannes, Ivo Tšetõrkin, Tarrvi Laamann, Alan Adojaan), Euroopa (Rita Ahonen, Kati Nielsen). Tõstame siinkohal esile meie arvates parimad raamatud.
Eesti keeles ilmunud reisiraamatutest oli üks põnevamaid Vladimir Wiedemanni „Püha kaljukitse radadel”. See nõukogude hipide elu kajastav raamat on nüüdseks kõikidel Kesk-Aasia fännidel kapsaks loetud. Seikluslikule foonile lisaks on raamatus lahti seletatud idamaist mentaalsust ja ka selle nõukogulikke avaldumisvorme. On palju silmaringi avardavat alates sellest, millise rituaal-maagilise tähendusega on tantsijatarile raha andmine, mida tähendavad Kasahstani kalmistul lebavad plastmassist fi rmanukud ja kuidas siis selle lumeinimese teadusliku uurimisega nõuka ajal oli. Teiseks peaks kõik kultuursed reisihuvilised läbi lugema Ryszard Kapuściński raamatu „reisid Herodotosega”. Väärt lugemised, aga need teosed ei klapi meie konkursi tingimustega – tekst pole kirjutatud originaalis eesti keeles.
Head etnograafi list jutukirjandust esindasid meil sel aastal Indrek Jäätsi „aafrika kivine südamik”, Aimar Ventsli „Minu Jakuutia” ja Mirjam Johannese „Minu Toba”.
Oli kaks head Islandist inspireeritud raamatut. Kätlin Kaldmaa romaan „islandil ei ole liblikaid” ja Risto Lauri „Islandile. Teekond ja päralejõudmine”. Kui Kaldmaa on puhas (ja hea) ilukirjandus, siis Laur liigub seal kusagil dokumentalistika ja fantaasia piirimail. Teeb seda väga otsekoheselt, muhedalt ja stiilselt. Väga kõva debüütraamat kõvalt muusikult.
Projekt „Meie aasta Siberis” võitis südameid juba saatesarjana Kanal2-s. Telesarjaga samanimeline raamat ei ole ainult telesarja ja dokumentaalfi lmi valmimislugu. See on kaasahaarav ja siiralt aus kahe loova natuuri ettevõtmisest, kus teineteise loomingulisi püüdlusi hinnatakse ja toetatakse. See pole mingi lihtne rada, kus üks ei taha mingil juhul inetu ja rumal paista ning teine mõistab, et kui juba oma elu avamiseks läheb, ei tohi midagi varjata. Ei varjatagi. Tuuli ei karda tunnistada, et ta ei tea midagi ei leivaküpsetamisest ega sojaubadest, Arbo tunnistab oma väga isiklikke (hinge)valupunkte. Vissarioonlaste ja Siberi eluolu taustal kerkib ka küsimus, kus on loomingus piirid „meie” ja „minu” tehtu vahel, kui asjad sünnivad tegelikult ühises sünergias, ja kui tähtsad need piirid tegijatele endile on.
Raamatu tekstid on kirjutatud nelja autori poolt. Tuuli tekstides on tunda teleajakirjaniku joont: need on värvikad, tempokad, saateloogiliselt dünaamilised. Arbo tekstid pretendeerivad sisukamatele mõtisklustele. Kaksikute tekstide avamiseks on vaja läinud koomiksikunstniku kätt − ja see on välja tulnud suurepäraselt! Tegemist on väga vahva raamatuga, kus ka kujundajatööd tuleb eraldi esile tõsta. Ehk pisut kobedam toimetajatöö oleks tekste veidi ühtlustanud.
Karin Deani „Kagu-Aasia” on heal akadeemilisel tasemel ülevaateteos kõigist üheteistkümnest Kagu-Aasia riigist ja enamikust nende probleemidest, kus olemas ka selge autoripositsioon. Eriti põnev on lugeda sealsetest piiriprobleemidest, mis on Deani lemmikteema, ja poliitilisest lähiajaloost.
Kagu-Aasia ühe riigi, Birma poliitilise lähiajaloo on Eesti poliitilise tänapäevaga põnevalt kokku põiminud Silver Meikar, kes toob kokkuvõtvalt välja Silvergate’i anatoomia ning võrdleb Eesti ühiskonna apaatiat ja hirmu Birma omaga.
Akadeemiline taust on ka raamatul, mille tunnistasime 2013. aasta parimaks. Janika Kronberg on meie tuntumaid kirjandusloolasi. Tema esseederaamatu „Rännud kuue teejuhiga” hindas žürii läinud aasta sisukaimaks reisiraamatuks. See on põhjaliku uurija loetavalt kirjutatud teos. Osa lugusid on autor ilmutanud varem Loomingus, Sirbis jm. Enamiku neist on ta uuesti läbi kirjutanud, nii et kokku on saanud väga terviklik, korraga tark ja emotsionaalne reisiraamat.
Autorile paneb 1000 eurot reisirahaks välja reisibüroo Go Travel.