Montenegro – tükike Balkanimaa ajalugu

Vahemerelise kliimaga Montenegro on Eestist küll üle kolme korra väiksem, kuid ajaloo vaatenurgast oluline ja looduslikult mitmekesine Balkanimaa. Erki Loigom annab huvitava ülevaate maa ajaloost, naaberriikidest ning häid vihjeid , kuidas turistilõkse vältides ehedaid elamusi kogeda.

Valdavalt reklaamib Montenegro end rannapuhkuse sihtkohana. See on ka igati asjakohane, kogu rannikuala on tihedalt kaetud üksteisele järgnevate tihedalt rahvastatud (ütleks julgelt, et lausa ülerahvastatud) väikeste kiviklibuste randadega. Kuna siinkirjutaja suurem asi rannalõvi ei ole, keskendub siinne lugu mererannas vedelemise ajal  taamale jäävatele mägedele. Nende karmist tumedavõitu olemisest ongi Mustade Mägede maa oma nime saanud. Kuigi olgem ausad, pärast pikema programmiga päeva kas autos või matkarajal on imeline tunne saata tööd rügavatele kolleegidele foto vees ligunevatest varvastest, päikesevarjust ja leemendavast karastusjoogipudelist.

Olgu selguse huvides mainitud, kes üldse on montenegrolased. Eraldi rahvusena on umbes poolt elanikkonda, kes end montenegrolasena määratlevad, raske tunnistada. Tegemist on Serbia (vahepeal ka Jugoslaavia) ääreala Tšernogooriaga, mis ajaloo keerdkäikude tõttu on pääsenud mõnestki Serbia emamaad tabanud okupatsioonist. Seeläbi on kasvanud ja teadlikult õhutatud piirkonna eraldiseismist, mis 2006. aasta juunis toimunud referendumil tipnes Montenegro iseseisvuse väljakuulutamisega. Noore riigi eraldumist pooldas napilt üle poole rahvahääletusel osalenutest ja selline lõhestumine on saatnud pisikese riigi poliitilisi valikuid sellest ajast saadik. See on tekitanud pea alati väga kirglikke protsesse olulistes küsimustes – Euroopa või Vene suund, NATO või Moskva, sõjas serblastega või nende vastu, kirillitsa või ladina tähestik? Tänaseni saadavad Montenegro poliitilist elu märksonad, nagu boikott, meeleavaldus, pisargaas, riigipööre, ühehääleline edu, reetmine ja eluaegne vanglakaristus.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga