MEREHAIGUS

Haiguseks on seda võib-olla palju nimetada, aga sümptomid õõtsumisest sõidukis on üsna sarnased. Mõnede uuringute alusel võib väita, et kergemat merehaigust võib esineda 66% inimestest.

Haiguseks on seda võib-olla palju nimetada, aga sümptomid õõtsumisest sõidukis on üsna sarnased. Mõnede uuringute alusel võib väita, et kergemat merehaigust võib esineda 66% inimestest.

TEKST: DR TOOMAS PÕLD, QVALITAS ARSTIKESKUS

Osal on kaasasündinud kerge vestibulaaraparaadi toimetuleku ehk tasakaaluelundi häire ja neile ei sobi laev, paat, lennuk ega autobuss – igas sõidukis ajab iiveldama. Siiski on organismis teatud kohanemis­mehhanismid ja enamik hädalisi harjub mingi aja vältel ka merehaigusega. Mitu kuud tormisel merel kõlkunud merekaru kõigub hoopis paar päeva maa peal kõn­dides, sellest ka legend, et meremehed on suured napsumehed. Iga tuikumine ei ole aga põhjustatud alkoholi tarbimisest. Seisundi põhjustab pea kiirenenud liikumine eri suundades ja seda eriti juhul, kui puudub visuaalne stabiilne kontakt horisondiga. Vanematel inimestel võib esineda ateroskleroosist ehk aju vereringehäiretest põhjustatud pearinglust. Inimese sisekõrvas paikneb tasakaalu­elund, mis koosneb poolringkanalitest. Nendes kanalikestes ringleb vedelik, mille nivoo muutuste järgi saadetakse närviimpulsse ajule, et see aitaks väikeaju (cerebrellum) kaasabil säilitada stabiil­set kehaasendit ja tasakaalu. Õõtsumine kutsub aju veresoontes esile spasmi ja aju­rakkude hapniku kättesaadavus väheneb, sellest sageli ka unisus kõikumise ajal ja iiveldus vahel oksendamiseni välja. Totaal­ne oksendamine kutsub organismis esile dehüdratatsiooni ehk organism kaotab olulisel määral vedelikku koos vajalike mi­neraalainetega, mille tulemusena muutub reisija nõrgaks. Tõenäoliselt on merehaiguse puhul siiski tegemist ka alateadvusliku surmahirmuga. Laevaarstina märkasin, et need, kes tegele­sid millegi põnevaga, ei pannud kõikumist eriti tähelegi. Kuigi erialakirjandus väidab, et eriti tundlikud on merehaiguse suhtes 3−12-aastased lapsed, siis meie panime tähele, et kui nad olid mänguhoos, siis ei häirinud neid kõikumine üldse, vaid nad tormasid mööda laeva mängutuba ringi nagu tavaliselt. Huvitav oli jälgida ka nap­simehi, kelle suurem mure kõikuval laeval oli see, et ükski sõõm õlut klaasist üle ääre ei loksuks − kui see oht tekkis, suutsid nad ka kõikumise ajal õllelonksu õigesse avausse suunata. Oli ka olukord, kus merehaiguse tabletid olid otsas ja meil tuli asendada need tavali­se C-vitamiiniga. Toime oli sama tõhus kui ingveritablettidel, mis viitab, et tegemist oli platseeboefektiga ja usk ravimisse aitas sama hästi kui tavaline tablett. Kuigi ametlik kirjandus ei soosi alkoholi tarbimist tormi ajal, siis kogemus näitab, et mõõdukas pits konjakit pigem hõlbus­tab olukorda. Oluline on jääda meeldiva doosi juurde. Eri maades on merehaiguste tablettidel palju nimesid. Ilma retseptita saab Aeroni, Dramamine’i, ingveritablette. Retsepti alusel on müügil Marzime, Stugeron, Cin­narisin ning Scopolamine’iga nahaplaast­rid. Kõigi tarbimisel puhul on üks kindel reegel − neid tuleb manustada 1−2 tundi enne laevasõitu, et toime oleks tõhus. Parim asend merehaiguse leevendamiseks on aga kajutipõrandal kõhuli olla või siis välistekil kaugusesse, horisondile vaadata. Hingamine tuleks sättida rahulikuks ja sügavaks. Joogiks sobib külm jook. Abi oli ka sidrunilõikude lutsutamisest, mida oli eelnevalt mees hoitud. Näljatunne ja ülesöömine kutsuvad esile sagedamini oksendamist. Võileib kõhus, pilk kaugustes, külm jook käes – nii talute mereloksumist paremini.   Dr. Toomas Põld Reisimeditsiinikabinet, Qvalitas Arstikeskus Toomas Põld on töötanud 6 aastat laevaarstina, saanud reisimeditsiini­koolituse Ungaris ja Saksamaal. Ta on läbinud ka lennumeditsiini kursused Euroopa lennundusmeditsiini koolis. Tal on õigus teha meremeeste tervise­kontrolle. Reisimishuvid on viinud ta enamikku Euroopa riikidesse, samuti on ta kolanud mööda USA erinevaid osariike. Lisaks India, Sri Lanka, Mehhi­ko, Jaapan, Peruu, Birma, Mali, Burkina Faso, Ghana, Hongkong, Tai, Iisrael, Jordaania.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga