Suur osa inimesi teab, et erinevates maades leidub hulk nakkushaigusi, mis võivad reisi ära rikkuda või veelgi hullem − võtta ära tervise. Kahjuks ei ole meie immuunsüsteem suuteline kõikide nakkustega võitlema ja tavaliselt oleme reisidel tundlikumad. Peamiselt seetõttu, et organism on uues ajavööndis ja keskkonnas kurnatud − räsitud lennust, tundide kaupa pesemata –, soodustab see kõik nakkuse sisenemist organismi.
Vaktsineerimissoovitused leiab iga inimene Terviseameti koduleheküljelt rubriigi alt „Nakkushaigused, Reisimine ja tervis, vaktsineerimine riikide kaupa“. Vaktsineerimistega tuleb alustada varakult, et organism jõuaks piisavas koguses kaitserakke toota. See on vajalik, et reisil haigustekitajaga kokku puutudes oleks kaitsevõime juba olemas. Enamik vaktsineerimisi tuleb teha mitme annusega, enne kui organism on võitluseks valmis.
Tänases rubriigis räägime aga marutõvest, loomade puhul marutaudist. Tegemist on ühe ja sama viirusega, mida teatakse erinevates maades nimedega, nagu Lyssa, Rabies, Hydrophobia, Encephalomyelitis. Marutõbe esineb ka Eestis. Tegemist on tõsise haigusega, mis sageli lõpeb surmaga, kuna diagnoosimine on raskendatud. Haige looma süljega satub viirus läbi naha lihasesse ja sealt edasi liigub närvilõpmetesse, haarates mingi aja järel kogu närvisüsteemi, sageli ka neerud, süljenäärmed, kõhunäärme. Kõige enam levib viirus Aasias ja Aafrikas.
Maailmas diagnoositakse inimestel aastas umbes 50 000−100 000 marutaudi haigusjuhtu. Haigusviiruse võib saada nii looma hammustusega kui ka kriimustusega või kokkupuutes haige looma süljega. Haigus võib levida loomalt inimesele kasvõi siis, kui ta lihtsalt lakub või võtab limpsides toidupala inimese käelt, kus on ainult väike kriimustus.
Haiguse peiteperiood inimesel võib kesta 10 päeva kuni aasta ja seda nimetatakse haiguse I staadiumiks. Sel ajal paljuneb viirus hammustuskohas ja siirdub närvilõpmetesse. II staadium esineb 50% haigetest ja kestab 2−10 päeva. Siis võivad patsiendil ilmneda peavalu, palavik, nõrkus, väsimus, iiveldus, oksendamine, suurenenud sül- jeproduktsioon, suur janu, valud hammustuspiirkonnas, põhjendamatu agressiivsus ümbritsevate suhtes ja nii edasi.
Edasi tekib ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium, mis avaldub ajukelmepõletikuna, millega kaasneb ebaadekvaatne käitumine, hallutsinatsioonid, segasus, rahutus, valulik neelamine, hirm vedelike ees. See võib kesta 2 kuni 7 päeva, aga on ka juhtumeid, kus ebaadekvaatus kestab 80 päeva. Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadiumis tekib hammustuspiirkonnast ülespoole halvatus, seda just jäsemete-, näo-, neelamislihastes. Sellele kõigele järgneb aga juba surm.
2008. aastal suri Venezuelas marutõppe vampiirnahkhiirte hammustuste tagajärjel 38 warao indiaanlast. Ohvrid surid 7 päeva jooksul. 2009. aastal suri Angolas Luandas üle 50 lapse marutõppe peale hulkuvate koertega mängimist.
Haiguse diagnoosimiseks määratakse inimesel viiruse antigeen süljes, ajus, seljaajuvedelikus või vereseerumis. Surnud loomadelt võetakse prooviks ajukude, kus mikroskoopiliselt otsitakse närvirakkudes Negri sisendkehasid.
Haiguse ennetamiseks on vaktsiin Verorab. Kaitse tekkeks on vajalik esmakordsel vaktsineerimisel 5 annust − 0., 3., 7., 14. ja 28. päeval. Kiirkuuriskeem on teine ja hilinenud pöördumise korral kasutatakse ka antiraabilist immunoglobuliini Imogam.
Kui marutaudis looma sülg on olnud kokkupuutes inimesega, tuleks saastunud piirkonda pesta rohke vee ja seebiga, töödelda haava piiritusega, panna peale steriilne side ning viivitamatult pöörduda arsti poole.
DR. Toomas Püld, Qvalitas arstikeskus