Maitseelamused Peipsi moodi

Peipsimaa piirkond on aastasadu hoidnud oma traditsioone ja toonud toidulauale hulgaliselt looduse poolt antut. Sibulad, sigur, küüslauk, kurgid, kala, seened, marjad... Peipsimaa on koduks mitmele eri kogukonnale. Niipalju kui on kogukondi, on ka erinevaid lähenemisi köögis. Kuid kõigil on sama soov − kasutada võimalikult palju kodukoha toorainet.

Peipsimaa piirkond on aastasadu hoidnud oma traditsioone ja toonud toidulauale hulgaliselt looduse poolt antut. Sibulad, sigur, küüslauk, kurgid, kala, seened, marjad... Peipsimaa on koduks mitmele eri kogukonnale. Niipalju kui on kogukondi, on ka erinevaid lähenemisi köögis. Kuid kõigil on sama soov − kasutada võimalikult palju kodukoha toorainet.

Peipsimaa Kogukonnaköök on võtnud eesmärgiks traditsiooniliste Peipsimaa retseptide kogumise ja kogukonnani toomise − hoidised, kala, köögivili, metsaannid ja vanausuliste toidukultuurist tulenev. Kõik puhta looga toit. Tuleb vaadata julgelt aedades ringi ja kasutada seda, mis antud. Lisaks värsketele köögiviljadele saab maitsvaid roogasid naadist, nõgesest ja võililledest. Tundub alguses ehk liiga hirmutav või harjumatu, kuid kui proovida, siis suhtumine muutub. Kodumaine lauale Peipsi piirkonnas on väga olulisel kohal kala ja kalatoidud, samuti seened ja muud metsaannid. Kogukonnaköögi õpitubades antakse näpunäiteid, mida teha ahvenast, kiisast, kohast ja haugist. Kuidas toidus kasutada maitsvaid kevadseeni, nagu kurrelid ja kogritsad, puravikud ja kännumamplid. Milliseid toite valmistada rabarberist, jõhvikatest, kohalikust sparglist, vutist ja paljudest teistest väärtuslikest kodumaistest asjadest. Toidublogija Ülle Jukk on välja toonud, et Peipsimaal kasvatati kanepit kalavõrkude materjaliks. Kanepit kasutati Peipsimaal ja Lõuna-Eestis ka köie tegemiseks. Kanepiseemneid tarvitati aga toiduks ja see oli väärt kraam, kuna kanepiseemnetest road olid maitsvad ja toitvad. Tänapäeval on see teadmine unustusse vajunud ja kanepit seostatakse vaid illegaalse poolega. Maitseelamuse kojas võeti ette ja uuriti seda teemat ning õpitoa käigus valmis kanepitemp, kanepi-kartulipallid ja kanepipiim. Samuti on sellele piirkonnale omased eri täidistega pelmeenid, mida saab kodus ise valmistada. Pelmeenid lihaga, kartulitäidisega, seentega ja julgete katsetuste tulemusena ka haugimarjaga. Vana ja uus Lisaks sellele, et meil on traditsioonid, tuleb jälgida, mis toimub piirkonnas praegu, ja ühildada see vanade hoitud väärtustega. Tänapäeval on Peipsimaa maitsed laienenud. Piirkonnas on Euroopa üks suurimaid vutifarme, Matjamal asuv Järveotsa vutifarm. Nii on ka Peipsimaa Kogukonnaköök võtnud kasutusele vutiliha ja tutvustanud selle tervislikkust laiemalt. Vutiliha ning keedetud ja marineeritud vutimunad on tõeline maitseelamus. Piirkonnas asub kohalik juustude ja hallitusjuustude tootja, seetõttu ei ole mõtet kasutada välismaist toorainet. Ja mis peamine − tooraine tuleb läheduses asuvatelt kodumaistelt tootjatelt. Nii koondab Peipismaa keskuses Tartus asuv Lõunakeskuse taluturg kohalikke tootjaid Peipsimaalt ja Lõuna-Eestist tervikuna. Maitseelamuse kojas tegutsevad ka lastele mõeldud õpikojad. Lapsed saavad ise õppida tegema lihtsamaid toite, neile tutvustatakse vanaemade-vanaisade retsepte ning õpetatakse hindama kohaliku toidu väärtust.   Kanepitemp • 100 g kanepiseemneid • 25 g võid • 1 suurem sibul • vett või puljongit Rösti kanepiseemned kuival pannil, kuni need hakkavad prõksuma, ja uhmerda, kuni seemned muutuvad õliseks. Lisa võis praetud hakitud sibul, maitsesta soolaga ning uhmerda ühtlaseks. Vedeldamiseks tuleks lisada veidi vett või mõnda valmispuljongit, kuna mass kõveneb seistes. Serveeri võileivakattena. Vutimaksapasteet • 300 g vutimaksa • 300 g vutisüdameid • ca 100 g mahedamat suitsupeekonit • 2 väiksemat pastinaaki • 2 sibulat • 2–3 küüslauguküünt • veidi roseepipart • soola • pipart • ca 1 dl Põltsamaa Kuldset • 50 + 100 g võid Haki peekon, sibul, küüslauk ja pastinaak ning prae kõik või sees kenasti läbi, kuni köögiviljad on kergelt pruunistunud. Lisa puhastatud maks ja südamed, prae kiiresti läbi. Vala juurde vein (soovi korral ka törts brändit), maitsesta ning hauta keskmisel tulel, kuni kogu kraam on pehme ja vedelik peaaegu aurustunud. Leigeks jahtunud mass lase köögikombainis ühtlaseks, lisa 100 g pehmet võid ja surista kreemjaks. Serveeri leiva või sepikuga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga