Maailma parimad söögikohad

Lonely Planet on rännuhuvilistele „gastronautidele” ilmutanud ühe tinaraske värvipiltidega teose pealkirjaga „Ultimate Eatlist. The World’s Top 500 Food Experiences... Ranked”.

Kirja on saanud 500 kõige meeldejäävamat maitseelamust üle maailma. Muidugi tekib kohe küsimus, kuidas on võimalik maailma tohutust toiduvalikust vaid see pisku sõelale saada. Lühidalt oli tööprotsess järgmine. Esmalt pöörduti Lonely Planeti autorite, blogijate ja koosseisuliste töötajate ehk nende maailmaränduritest inimeste poole, kes on tuntud toidu- ja rännukire poolest, ja küsiti nende kõige maitsvamate kogemuste kohta. Intervjueeriti ka tervet hulka kokkasid ja mitut raamatuautorit, kes on olnud sügavamalt huvitatud maailma eri köökidest, ja paluti neil kirjeldada oma tippelamusi. Viimaks tuli kokku ekspertide meeskond ja tegi pikkade arutelude tulemusel valiku, mis raamatusse jõudis. Eks neis valikuis ole muidugi alati subjektiivsust, juhuslikkust ja reklaami, aga loodetavasti pole päris halbu toite ja toidukohti siia raamatusse trehvanud. Sama kindel on ka see, et väga palju head on välja jäänud.

Paljude põnevate ja iseäralike toitude kõrval on mitmed aga päris hästi tuntud ning rännurahval kindlasti mitmel pool ära proovitud ja nauditud. Näiteks suši, Pekingi part, pizza Margherita, Hispaania tapad, Itaalia jäätis, Iisraeli hummus jne. „Ultimate Eatlist” soovitab aga päris konkreetseid restorane, kus üks või teine toit absoluutsel tipptasemel. Raamat annab seega juhised, kuhu toiduhuvilised eriliste kogemuste ootuses rännata võiksid.

Alustagem Eestist

Eesti lugeja võib alustada kohe Tallinnast, sest toredal kombel on nimistus ka kaks Eesti toidukohta. Esiteks Baojaam Balti jaama turu toidutänaval, kus tippkokk Mihkel Rand maitsvaid baosid pakub, ja teiseks maailmaklassis Noa restoran Ranna teel vaatega üle mere Tallinna kilukarbisiluetile. Noa on Eestis juba varemgi hästi tuntud. Tõsiselt hõrk ja stiilselt lihtne Baojaam on fännide kogukonda jõudsalt kasvatamas. Äsja on soolaste baode valikusse lisandunud ka šokolaadibaod kirsikompotiga.

Raamatus on rõhk jätkusuutlikul kohaliku tooraine kasutamisel. Kui rännates küsida kohalikku toitu, toetatakse ühtlasi ka kohalikku kogukonda. Lisaks on lihtsalt hea pärida oma ettekandjalt sealtsamast rannast kaluripaadist toodu värskuse ja sortimendi kohta ning ühtlasi uurida, kust muud toorained tulevad. Soovitatakse kohaliku tooraine poolt hääletada dollari, euro või mis tahes käibel oleva rahaühikuga.

Nii et soe lõhnav bao paberkotti ja jätkame meiegi oma kulinaarseid kultuurirännakuid mööda maailma.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga