Lätlaste retk Riiast Kaplinna

Autoga läbi Aafrika on ennegi sõidetud. Poolteise aasta eest sõitis näiteks Ahto Tanner ehk Rebaseonu. Siin jutuks olevate lätlaste tänavuse retke teeb märkimisväärseks see, et muuhulgas sõitsid nad ka läbi Aafrika keskosa läänest itta – läbi Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo Demokraatliku Vabariigi. Sügavale Kongo DV-sse on seiklejad viimasel paaril aastakümnel kodusõdade tõttu äärmiselt harva tükkinud.

Autoga läbi Aafrika on ennegi sõidetud. Poolteise aasta eest sõitis näiteks Ahto Tanner ehk Rebaseonu. Siin jutuks olevate lätlaste tänavuse retke teeb märkimisväärseks see, et muuhulgas sõitsid nad ka läbi Aafrika keskosa läänest itta – läbi Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo Demokraatliku Vabariigi. Sügavale Kongo DV-sse on seiklejad viimasel paaril aastakümnel kodusõdade tõttu äärmiselt harva tükkinud.

Kongo DV kohta võib Valdis Brantsi ja Harijs Silsi juhtimisel toimunud ekspeditsiooni kokkuvõttest lugeda: „Reisiplaani sai kirja pandud, et sõidame läbi Kongo DV kaheksa päevaga. Sinna jõudnuna saime kohe aru, et see pole võimalik. Viimase kodusõja ajal oli maa infrastruktuur peaaegu täielikult hävitatud, kaartidele märgitud teed olid läbimatud, sest sillad, mis viisid üle suuremate jõgede olid puruks pommitatud. Esimest autotpealeendaomadenägime kolmandal päeval pärast riiki jõudmist – see oli 40 aastat vana MAN. Sõitsime väikseid radu pidi, mis tegelikult olid kuivaperioodil tühjaks jäänud jõesängid.

Meie keskmine kiirus Kongo DV-s oli 15 km/h, kuid oli päevi, mil liikusime edasi vaid mõned kilomeetrid, sest auto vajus pehmesse pinnasesse või olid tee tõkestanud mahamurdunud bambusepuud. Sõitsime läbi piirkondade, kus rahvas polnud mitu aastat ühtki autot möödumas näinud, mitmetes külades polnud elanikud valgeid inimesi näinud juba aastakümneid.

Kuid ainsad, keda Kongo DV külastajad peavad kartma, on politseinikud ja immigratsiooniametnikud – on tavaline, et nad palka ei saa, ja nagu üks kohalik ütles: „Kui sul on vorm ja püss, pead sa ise leidma elatisallika.“

Kongo DV üks eksootilisemaid jooni on mahajäetud Belgia linnad: kirikud, majad, vabrikud, raudteed, mida džungel on järk-järgult enda alla matmas, jäljena sellest, et kunagi oli siin suhteliselt arenenud majandus. See ajastu on nüüd minevikku jäänud ja noored kongolased ei saa tõenäoliselt aru, kust need asjad küll tekkinud on, sest nad on kogu oma elu elanud pisikestes hüttides. Katkine sõjavähetehnika ja mahajäetud külad annavad märku hiljutisest kodusõjast.

Võitlus Kongo DV teedega (õigemini nende puudumisega), džungli- ga ja mitmesuguste mundris väljapressijatega võttis meil 21 päeva, mille jooksul läbisime 2200 km. Meie meeskond elas selle teekonna üle probleemideta, kuid oma masinaid pidime järgmisesse riiki– Ugandasse – jõudes tõsiselt remontima, sest nad olid kohe-kohe laiali lagunemas.“

Kokku kestis lätlaste autoekspeditsioon 100 päeva (23. detsembrist 2006 kuni 2. aprillini 2007), mille jooksul sõideti läbi 27 000 km. Sellest 22 000 km sõideti Aafrikas – sealhulgas umbes pool maad viletsatel teedel või päris teedeta maastikul.

Vahendas Villu Zirnask

Ekspeditsiooni tehnika: kaks 1970. aastatest pärinevat Mercedes Benz 1113 ümberehitatud tuletõrjeautot ja üks džiip Nissan Patrol. Suurte autode- ga olid lätlased 2005. aastal sõitnud läbi 11 Ladina-Ameerika riigi, Mehhi- kost Argentinasse.

Ekspeditsiooni kodulehekülg: interexpedition.hei.lv

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga