Kuidas valida mäesuusaprille?

Üle kümneaastase mäesuusatajakogemusega Rando Mere annab praktilise ja asjaliku ülevaate, milliseid prille mäesuusatamiseks ja lumelauaga sõitmiseks valida.

Olen näinud inimesi, kes kuidagi ilma suusaprillideta sõidavad, aga minu jaoks on see täielikult välistatud, sest ka külm tuul paneb silmi kissitama ja vähendab nähtavust, rääkimata lendavast lumest.

Prille tuleb minna valima koos kiivriga

Peab arvestama, et kõik prillid ei sobi kõigi kiivritega. Kiivriomaniku prillivaliku kontrollküsimused:

• Kas prillid saavad istuda tihkelt näo vastas ja ega kiivri polsterdus ei jää prille „kandma”?

• Ega prillide ja kiivri ülemise ääre vahele ei jää tulenevalt erinevatest kujudest suuri (üle 1 cm laiuseid) ebaühtlaseid vahesid?

• Kas prillide pingutusmehhanism ja kinnitusaasad võimaldavad mugavat kiivri külge kinnitamist ja kasutamist? Prillipaela pingutuspunktid jäävad tihti täpselt kiivri klambrite vahele ja neid on seepärast ebamugav täpselt paika saada.

Prillikandja või mitte?

Kui sul on vaja kasutada nägemist korrigeerivaid prille koos suusaprillidega, siis võib sõltuvalt prillide kujust osutuda valik üsna ahtaks. Kontrolli sobivus kindlasti ennetavalt juba poes ära, sest olen rohkem kui mõnel korral pidanud nägema, kuidas sõbralt laenatud või lihtsalt tuhinaga ostetud suusaprillide omanikud peavad mäel valiku tegema tavaliste ja suusaprillide vahel. Ja kumbki variant ei ole hea. Üldjuhul on mäesuusaprillide tootjatel oma tähis, mis märgib tõenäolisemat sobivust tavaliste prillidega, näiteks Julbo firma puhul on selleks tähiseks OTG.

Põhja või lõunasse?

Kõik suusaprillid vähendavad alati neist läbi paistva valguse hulka ning vastavalt sellele on need jagatud kategooriatesse − mitu protsenti nähtavast valgusest neist läbi läheb. NB! Väga oluline on aru saada, et need numbrid muudavad ainult nähtava valguse osakaalu ning kaitse UV-kiirguse eest ei ole mitte kuidagi seotud prilli kategooriatega. Üldiselt on 100% UV-kaitse pakkumine igal endast lugupidaval prillitootjal enesestmõistetav.

Numbrid on toredad küll, aga mida millal valida?

Rusikareegel on lihtne: mida lähemal ollakse kevadisele pööripäevale ning ekvaatorile, seda kõrgema kategooria prille tavaliselt kasutatakse. Näiteks Kiviõli seikluskeskuses pole 4. kategooria prillidel mingit kasutust, aga päikselisel kevadpäeval Euroopa kõrgeimas suusakeskuses Lõuna-Prantsusmaal Val Thorensis on need lihtsalt suurepärased. Minu soovitus oleks Põhjamaades valida 1.–2. ja Lõuna-Euroopas 3.–4. kategooria prillid. Seejuures tasub arvestada, et 4. on juba väga spetsiifiline vajadus ning kui just täpselt ei tea, et soovid 4. kategooria prille, siis soovitan pigem valida ka Alpidesse hoopis 2.–3. vahemiku. Tihti on prillidel ka klaasi (mis tegelikult on muidugi plastist) vahetamise võimalus ning kvaliteetsetel tootjatel on olemas ka fotokroomsed läätsed. Fotokroomne lääts tähendab seda, et prillid reguleerivad vastavalt nende pinnale langevale UV-kiirte intensiivsusele ise oma heledust ning neil on üldjuhul märge „Photochromic cat 2–4” või „Photochromic cat 1–3” vmt.

Kas klaasi värv on disainielement?

Tegelikult on igal värvil oma tugevad küljed. Valiku tegemisel pole halb mõte eelistada seda, mis sinu tingimustes sobilikum. Soovitan tähele panna, et eelkõige on siin mõeldud seda, mis „tooni” maailm sulle esmavaatlusel läbi prillide paistab, sest kattevärv ja toon, mis läbi paistab, võivad kohati erinevad olla. Järgnevad mõjud ei ole mitte niivõrd prillide omadus, kuivõrd silma võime kohaneda ümbritsevale keskkonnale.

Ventilatsioon

See on prillide puhul üks enim möödavaadatav koht. Siiski on see väga oluline nüanss, sest kui prillid kipuvad seest jäätuma, siis rikub see kogu sõidumõnu kohe ära. Üldiselt lähevad prillid uduseks eelkõige seetõttu, et kasutaja hingeõhk satub prillide pinnale ning temperatuuride erinevuse tõttu kondenseerub. Seda võib juhtuda suletud tõstukis või väsitavamatel tõusudel, eriti nigelate prillide puhul ka lihtsalt sõites. Kui sulle meeldib õues istudes juua teed või mustikasuppi süüa ja sa selleks prille eest ära ei võta, siis on peaaegu võimatu prille udu ja jäätumise eest kaitsta. Ronivatele freerider'itele on Julbo välja töötanud spetsiaalse Aerospace'i raami, mis võimaldab tõusmise (pean silmas mäkke jalutamist) ajaks prilliklaasi ventilatsiooni suurendada ning neid on tõesti pea võimatu uduseks saada.

Tähised prillide juures

Fotokroomne – prillid muudavad vastavalt neile langevale UV-kiirguse intensiivsusele tumedust. Kui päike on väljas, siis on prillid tumedamad ja kui liigud varju, muutuvad need heledamaks. Mõistagi ei ilmne see päris otsekohe, aga efekt on üllatav.

Polariseeritud – klaasid blokeerivad kindlatest suundadest tulevat valgust (ehk on mõeldud vähendama peegeldusi lumelt, et saaksid paremini näha lumepinda). Meid ümbritsev valgus langeb tavaliselt mitmest suunast, aga pinnapeegeldused mittemetalsetelt pindadelt põhjustavad valguse „suundumist”, mille tulemusena näed lume- või veepinda vaadates ühte heledamat laiku (kohas, kus valgusallikast, näiteks päikesest peegelduv valgus just sulle silma paistab) ning selle peegelduse tõttu oled pimestatud ega näe olustikku peegelduva koha ümber. Polarisatsioonifilter blokeerib ära kindlast suunast langevad valguskiired ning seetõttu aitab paremini lumepinda näha.

Glare control − tähendab sisuliselt pimestamast ehk seda olukorda, kus liiga ere valgusallikas takistab teiste objektide nägemist. Sellised läätsed aitavad paremini näha pinnareljeefi.

Lisaks eelmainitutele on igal tootjal erinevad kaubanduslikud tähised oma prillide omaduste markeerimiseks.

Tekst: Rando Mere

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga