Kuidas teha autentset India restorani?

Jarmo Tuisk kinnitab, et Tallinna India restoranides on Indiat sama palju kui Linnuse kaljas kalja.

Jarmo Tuisk kinnitab, et Tallinna India restoranides on Indiat sama palju kui Linnuse kaljas kalja.

Tallinnas on nii mõnigi restoran, mis väidab, et pakub autentset India söögielamust. No lubage tagasihoidlikult naeru kihistada. Elevandis on Indiat sama palju kui Linnuse kaljas kalja. Päris India söögielamus võiks välja näha umbes selline…

Alustame interjöörist. Esiteks, ruum peaks olema nii enam-vähem ruudukujuline, mitte rohkem kui 9 ruutmeetrise põrandapinnaga. Sinna peaks mahtuma vähemalt 12 lauda 48 tooliga, lett, kätepesu vann ja loomulikult köögiblokk. Seinad tuleks kõigepealt kruntida helepruunika põrandavärviga ning seejärel võõbata üle mõned kuud seisnud ja rääsunud rapsiõliga (hea oleks, kui selles oleks eelnevalt paarkümmend korda kotlette praetud). Peab olema hoolikas, et õli saaks allapoole rohkem kui ülespoole. Seejärel tuleks õliniiskele seinale piserdada ebaühtlaselt suvalist teetolmu. 
Kui soovite avada restorani kiiresti ning ehitamisele ja seinte viimistlusele aega mitte kulutada, tasub osta odavalt üks kummivahetus- või, veel parem, summutiparandustöökoda. Nende interjöör on üsnagi lähedane soovitud tulemusele.

Mööbliks sobiksid mõne aasta väljas seisnud plastlauad ja -toolid, soovitavalt algupäraselt rohelist või roosat tooni. Hea oleks, neile saaks määrida ka midagi õige pisut kleepuvat – ploomimahl sobiks küll. Lisaks on vaja ühte mittetöötavat laeventilaatorit. Valgustiks peaks valima suurema läbimõõduga elektripirni (1 ruumi peale) ning seda õlis ja tolmus töötlema. Aksessuaarina võite lambi külge kinnitada kärbsepaberi, kuhu on hoolikalt kleebitud umbes sadakond surnud porikärbest. Kui need sammud tehtud, on interjöör valmis.

Järgmise sammuna tuleks tähelepanu pöörata menüüle. Varuda tuleks nelja olulist algainet: jahu, piima, mune ja masala’t. Nendega saate katta enamuse India menüüst. No kui tahate priisata, võtke siis natuke kartuleid ja porgandeid ka. Trikk on selles, et neid komponente tuleb eri roogade jaoks lihtsalt pisut erinevas vahekorras kokku segada ja neist siis suures pannis õli sees koogikesi, pätsikesi, lehekesi, kolmnurgakesi, rulle jms frittida. Nii valmivad puri’d, parantha’d, chapati’d, dosa’d, samosa’d ja muud algupärased India hõrgutised.

Kogu roog peab valmima ühes suures pannis ühe suure gaasipõleti kohal. Hea oleks, kui suudate oma kokakunsti arendada tasemele, et pannilt hakkaks ühtlaselt pritsima õli ka söögisaali seintele. Kõik muu, mis suurest söögitegemisest üle jääb, tuleks kuhjata restorani tagahoovi. 
On selge, et tervisekaitseorganid hakkavad peagi teie värskelt avatud India restorani vastu huvi tundma. Et kuidas ikkagi asi normidele vastab, kas hügieeninõuded on täidetud ja kas kokk on käinud tervisekontrollis. Siis võite sirge seljaga öelda, et teie asutuse puhul ei ole tegemist toitlustuskohaga. Tegemist on kõigile nõuetele vastava autoremonditöökojaga, kus klientidele pakutakse ootamise ajal võimalust laua taga jalga puhata, kuniks gaasikeevitil valmivad esisilla puksid, stabilisaatorivardad ja logarid.

Vt ka http://jarmo.businessdo.net/india

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga