Kuidas sai Narva kabel Tadžikistani 1

Kas pole pisut üllatav, et võime Tadžikistani pealinnast Dušanbest leida Narva kabeli? Jaanus Piirsalu selgitab tagamaid.

Kas pole pisut üllatav, et võime Tadžikistani pealinnast Dušanbest leida Narva kabeli? Jaanus Piirsalu selgitab tagamaid. Minu üks kummalisemaid kokkupuuteid Eestiga endise NSV Liidu alal juhtus kauge Tadžikistani pealinnas Dušanbes, kus avastasin õigeusu kiriku, mille nimi oli ja on siiani seotud Narva linnaga. Kokkupuude jäi seejuures kaudseks, sest kirikusse sisse või isegi kiriku ette ei pääsenud ma just nimelt sel põhjusel, et Narva on Eesti linn ja mina olen Eesti kodanik. Põhjus oli asjaolus, et asub see õigeusu kirik, õigemini kabel, või nagu setod seda kutsuvad, tsässon, Venemaa sõjaväebaasis. Sellisesse kohta Eesti kodanikku tänapäeval juba niisama lihtsalt teatavasti ei lasta. Baasis aga asub juba 1992. aastast Venemaa relvajõudude 201. diviis, millel on samuti otsene seos Narvaga. Nagu ma kohalike teadjate jutust aru sain, siis algas kõik sellest, et 2006. aastal määrati venelaste 201. diviisi ülemaks Aleksei Zavizon, kes sündis 1965. aastal… Kus? Õige – Narvas! Olgem ausad, see on juba väga palju Narvat nii kauge maanurga kohta. Veel Nõukogude ajal lõpetas see Zavizon Tšeljabinskis kõrgema tankivägede kooli ning hiljem kuldmedaliga Malinovskinimelise soomustankivägede akadeemia Moskvas, mille Eestimaa meestest on lõpetanud ka näiteks Ants Laaneots. Tadžikistanis maandus Zavizon pärast polgukomandörina osalemist Tšetšeenia teises sõjas. Narvakas Zavizon hakanud Dušanbes uurima tema käsutada antud diviisi ajalugu ning avastanud, et esimesed tõelised lahingukogemused sai diviis II maailmasõja ajal 1944. aastal just Narva all, rünnates seal meeleheitlikult ja kaotusi lugemata Saksa vägesid. Lõpuks vallutaski just see diviis meie Narva. Edasi algab legend, mis viiski Narvaga seotud kabeli avamiseni ligi 75 aastat pärast neid traagilisi sündmusi. Väidetavalt leidnud 201. diviisi punaväelased põlenud Narva Jumalaema kiriku põrandalt rusude seast ikooni, mis oli tulest täiesti puutumata. Kindral Zavizon otsustanudki selle imeloo ja Narva lahingutes hukkunud diviisi sõdurite mälestuseks ehitada sõjaväebaasi territooriumile õigeusu kabeli. Kivist kabeli ehitasid loomulikult teenistusest vabast ajast diviisi enda sõdurid, kes väidetavalt kõik annetasid ka osa oma taskurahast kabeli heaks. Kabeli otsustas Vene kindral aga pühitseda Narva Jumalaema ikooni auks. Narvas asub juba Jumalaema Narva ikooni õigeusu kogudus, kes toetas kodulinlasest kindrali ettevõtmist ning saatis kaugele Kesk-Aasiasse kingituseks ka vastava ikooni. Narva koguduse kiri pidi Dušanbe kabelis rippuma aukohal ning sellel on hästi näha eestikeelne tempel. Nii jõudiski 2007. aasta lõpus Narva Tadžikistani. Kindralmajor Zavizoni juurde tasub aga korraks veel tagasi tulla, sest alates eelmisest aastast juhatab see suhteliselt noor kindral, kes saab tänavu mais alles 52-aastaseks, Venemaa relvajõudude 41. armeed peakorteriga Novosibirskis. Narvast pärit kindral on mitmel korral jõudnud pildile ka maailma meedias. Esimest korda juhtus see tänu WikiLeaksi dokumentidele, mis sisaldas ka USA Dušanbe-suursaadiku memo USA välisministeeriumisse 2006. aastast. Saadik kutsus nimelt tollal polkovnik Zavizoni lõunale, mille käigus viimane mitmel korral üsna jämedal viisil väljendas oma pahameelt ameeriklaste katsete üle saavutada Venemaa baasi sulgemist Tadžikistanis. „Olime sunnitud lõuna kiirkorras lõpetama pärast seda, kui polkovnik langes selleni, et hakkas rassistlikult solvama afroameeriklasi,“ lõppes USA saadiku memo. Teist korda juhtus see kaks aastat tagasi Donbassi sõja ajal, kui Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et nende andmetel juhtis 2015. aasta talvel Donetskis separatistidega seotud operatsioone Venemaa kodanik kutsungiga „Alagir“. „Alagiriks“ oli SBU väitel tankivägede spets, kindralmajor Zavizon, kes tollal oli 41. armee staabiülem. (SBU nimetas teda küll Zavizieniks, kuid nende CV klapib täielikult.) „Tema juhtimise all on läbi viidud mitmed verised rünnakud, eriti Kramatorskis ja Mariupolis,“ teatas SBU toona. Muidugi mõista ei kommenteerinud Venemaa Ukraina selliseid väiteid oma kindrali kohta, kelle sugulased elavad muide siiani Narvas. Ametlikult on ju Venemaa alati eitanud oma tegevohvitseride osalemist Donbassi separatistide aitamisel. Kui Vene väed igavesti Tadžikistani ei jää, siis loodetavasti õnnestub kunagi mõnel eestimaalasel Narva Jumalaema ikooni auks nimetatud õigeusukabelit Dušanbes ka külastada. Tekst ja fotod: Jaanus Piirsalu, ajalehe Postimees korrespondent Venemaal

1 KOMMENTAAR

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga