Kuidas koduga sidet pidada?

Kristjan Jansen annab nõu, kuidas reisil olles koduga sidet pidada ja sõpradele-tuttavatele reisimuljeid jagada.

Kristjan Jansen annab nõu, kuidas reisil olles koduga sidet pidada ja sõpradele-tuttavatele reisimuljeid jagada.

E-post

Klassikaline ja äraproovitud vahend kodustega sidepidamiseks on e-post. Nagu allpool selgub, on reisiblogil reisimeilidega võrreldes kõvasti eeliseid, kuid isiklikumad muljed on siiski kindlam e-postiga saata.

Kindlasti tasub valida endale uue põlvkonna veebi- post: lihtsaim ja kiireim tundub olevat rändurite lemmik gmail.com.

Gmailist innustust saades on senised meiligigandid Microsoft Hotmail ja Yahoo! Mail samuti oma meilikeskkonda uuendanud. Kui oled nende uue väljanägemisega rahul ning kui need töötavad piisavalt kiiresti ka kehva ühenduse juures, siis jää nende juurde.

Kui kasutad eestimaist e-posti – zone’i, hot’i – tasub kaaluda rahvusvahelistele teenustele üleminekut, kasvõi ainult reisi ajaks. Vana meiliaadress võib edasi toimida, selle saab siduda näiteks Gmaili kontoga.

Gmailil on kehva netiühenduse korral asendamatu funktsioon – automaatsalvestus kirjutamise väljal. Ja muudki mugavat: kasutajaliidest saab eestikeelseks sättida, teenusega saab liituda igaüks (varem oli vaja sõprade kutset) ning lihtne veebipõhine chat kiirteadete vahetamiseks.

Võõramaa netikohvikutes kipub Gmaili keel pahatihti kohalikuks keeleks muutuma. Inglise või eesti keele saab siis tagasi sättida “Preferences” lingist otsingukasti ligidalt. Arvestama peab, et aeglase ühenduse korral võib Google pakkuda lihtsamat lehevaadet, kuid sellisel puhul ei tööta automaatsalvestus ja muud mugavused.

Reisiblogi

Miks üldse luua reisiblogi, miks mitte jääda vana hea e-posti juurde?

Esimene põhjus – rohkem lugejaid. E-posti saab saata vaid piiratud lugejate ringile – kui sina või keegi su sõpradest avastab, et võiks muljeid ka uutele lugejatele vahendada, tuleb kõik varem laialisaadetud meilid veel- kord edasi saata. Blogi puhul on asi lihtsam: piisab vaid ühekordsest kirjast sõpradele, kirjas link sinu blogile. Kes soovib, saab seda edasi jagada, tutvustada foorumites jne.

Teiseks – rohkem tagasisidet. E-posti-reisikirjadele saadetud vastuseid näed vaid sina üksi, blogikommentaare aga kõik lugejad, mis julgustab teisigi kommenteerima.

Kolmandaks – mugavam fotode jagamine. Digitaal- foto failid lähevad järjest suuremaks – 5-megapikslise digiseebika failid on 1-2 MB –, kuid e-postiga saadetavate manuste suurused on endiselt väiksed, üle 1 MB sealt tavaliselt läbi ei pressi. On küll võimalik teha fotod väiksemaks või saata iga foto eraldi kirjaga, kuid see on parasjagu tüütu. Blogide puhul on asi taas lihtsam: mahuprobleeme ei ole, fotosid saab tekstiga vaheliti põimida, lisada pildiallkirjad.

Populaarseim blogikodu on blogger.com. Bloggeriga saab liituda juba eelpoolmainitud Gmaili aadressi ja parooliga ning blogi püstipanek on lihtne 1-2-3 protsess: sisesta üldandmed, vali blogile sobiv väljanägemine ning asu kirjutama! Hiljuti lisandunud automaatne postituse salvestamine päästab sind ka katkeva netiühenduse korral.

Ära unusta: sinu blogipostitusi näeb kogu maailm. On küll võimalik luua kinnine blogi ja kutsuda väljavalitud e-posti teel lugema, kuid sellisel juhul peavad kõik sinu lugejad omama Gmaili/Bloggeri kontot.

Blogger.com ei ole muidugi ainus variant – uusi blogimiskodusid ilmub netti praktiliselt iga nädal, kuid ükski pole veel sarnast edu saavutanud. Wordpress.com on mõistlik alternatiiv ja leidub ka spetsiaalselt reisikirjade kirjutamiseks mõeldud blogivõimalusi nagu getjealous.com, travellerspoint.com, travelpod.com jt.

Blogikodu valimisel tuleb eelnevalt uurida, kui palju antakse kettaruumi fotodele. Blogger.com pakub 300 MB vaba ruumi – seda jätkub arvestuslikult umbes 200 5-megapikselise foto jaoks. Wordpress.com on kitsim – pakutakse vaid 50 MB ruumi, Travellerspoint on aga ilma ühegi piiranguta.

Mahupiirangutest on võimalik mööda hiilida, pannes pildid mõnda teise serverisse ja kasutades pisikest koodijupikest näitamaks pilte oma blogis. Eesti kasutajale võib hästi sobida nagi.ee (kettamahtu 1 GB).

Chat

Chat’imaastikul domineerib MSN Messenger, mõned armastavad ka Skype chat’i. Reisi ajal chat’imisel on omad eripärad.

• Kui netikohvikusse on installeeritud MSN ja sa oled MSNi kasutaja, on kõik korras. Võta ainult sisselogimisel linnukesed “Remember me” ja “Sign me in automatically” maha ja lõpetamisel logi end kindlasti MSNist välja.

• Kui netikohviku arvutis pole MSNi või sa kasutad teisi chat’imisprogramme, mine meebo.com, mille abil saad kasutada ICQ, MSNi, Yahoo!’d, AOLi, Google Talki ilma midagi installeerimata.

• Kui sa chat’id Skype’iga, siis pead eelnevalt Skype’i alla laadima. Skype’i sisselogimisel võta maha linnuke “Sign me in when Skype starts”.

Helistamine

Pea igal maal on küll olemas roaming (rändlus), telefoni- automaadid, kõnekaardid ja kohalikud SIM-kaardid, kuid lihtsaim ja odavaim viis koduste hääli kuulda on netikohvikus Skype installeerida, mikrofon-kõrvaklapid taha torgata ja “skaipida”.

Mõned soovitused:

• Skype’iga arvutist arvutisse helistamine on tasuta, kuid alati ei pruugi teine pool toru tõsta (ajatsooni erinevused, pole mikrofoni käepärast, hetkeks välja läinud jne). Seetõttu tasub helistamissessioon eelnevalt e-posti või chat’i teel kokku leppida.

• Paljudes netikohvikutes puuduvad klapid-mikrofonid. Eesti arvutipoodidest võib leida Skype’i stardikomplekte, millega kaasas pisike valge kõrvaklapp-mikrofon – see on piisavalt pisike, et matkakotti mahuks.

• Kui netiühendus on aeglane, võib Skype’i kõnekvaliteet halveneda. Sellest ülesaamiseks tasub netikohvikus ringi vaadata: kui ümbruskonnas toimub rohkelt videovaatamist või kõnesid, on netiühendus ilmselt üle koormatud. Katsu tulla hiljem tagasi või vaheta netikohvikut.

• Kuigi ilmavõrk ilmutab Eesti kodudes ennast järjest rohkem, ei pruugi selle abil alati vanemaid-vanavanemaid tabada – ei tihka nad “selle keerulise asjanduse” taha istuda või veidraid kõrvaklappe pähe kinnitada. Vanaemaga rääkimiseks helista Eesti kodusele lauanumbrile. Skype on taas abiks, kuid lisaks on vaja soetada Skype ́i krediit. Krediidi eest on eestlastel mu- gavaim maksta Visa krediitkaardiga (Electron ei sobi), MasterCardiga või Hansapanga või SEB ülekandega.

Saada kiri

Kindlasti saada reisi jooksul koju vana hea kiri või postkaart. Ei kõla just kosmoseajastu soovitusena, kuid kunagi koju jõudes leiad kaminasimsilt need elunäinud, põnevate markide ja templitega sõnumitoojad ning saad aru, millest jutt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga