Kuhu minna?

Ahti Heinla tegi Panoramio pildipanga põhjal valmis kaks maailmakaarti, kust näeb, millistes kohtades turistid kõige enam käivad.

Üks kaart – turistirohkuse kaart – näitab, millistes kohtades on fotosid tehtud kõige rohkem ja kõige suurema hulga autorite poolt. Teine kaart – huvitavate pärapõrgute kaart, s.o matkarajad, looduslikud vaatamisväärsused jmt – liigitab linnadest eemale jäävaid paiku neis tehtud fotode ja pildistajate hulga järgi.

Ahti Heinla veebilehelt www.bluemoon.ee leiab lingi Google Mapsi kaartide juurde või saab alla laadida faili, et kasutada seda Google Earthi lehel. Heinla ise soovitab viimast varianti, s.t kaardi uurimist Google Earthis.

Mitut fotot ja pildistajat on vaja, et mõni hall, s.o piltideta koht kaardil värviliseks muuta? Kas see tekitaks kaardile värvilaigu, kui Eestist sõidab 30-pealine grupp Tšaadi, kus nad kõik teevad palju fotosid ja riputavad need Panoramiossse?

Turistirohkuse kaardil peaks kõige heledama kollase saavutamiseks olema umbes Hiiumaa suurusel alal ca 3000 pilti 1000 pildistajalt. Kui kogu grupp pildistaks ühes kohas, siis saavutatakse selle aktsiooniga vaid punane tase, kollast mitte.

Huvitavate pärapõrgute kaardil helerohelise täpi saamiseks peaks pildistajad suurema ala peale ära jaotama ja neid võiks olla vaid paar tükki igas kohas. 30- pealine grupp ühes kohas muudaks selle koha punaseks, mitte roheliseks, sest 30-pealist turismigruppi vastu võttev koht ei ole enam pärapõrgu.

See oli esimene ettejuhtunud fotolehekülg. Keerasin kaardi kokku ühe päevaga ja selle sisse ei mahtunud ühelegi asjale alternatiivi otsimine. Järgmisel päeval oli kaarti üle maailma juba 60 000 korda vaadatud. Kõik käis väga kähku. Nüüd olen kaarti edasi treinud, võib-olla jõuan ka selleni, et arvestan lisaks Panoramiole ka Flickri pilte.

Kuidas halli värvi tõlgendada – kas pilte pole neil aladel tehtud sellepärast, et polegi midagi huvitavat, või ei pääse turistid sinna piisavalt hästi ligi, sest pole turismi infrastruktuuri?

Turistirohkuse kaardil on vast õige see tõlgendus, et hallidele aladele ei pääse turistid küllalt hästi ligi. Kollastel aladel on korralik turismi infrastruktuur, punastel on paar hotelli igas külas, sinistel pole sedagi. Hall on enamasti igav ala, sest tänapäeval on praktiliselt kõikides huvitavates kohtades juba käidud ja pildistatud. Aga loomulikult on olemas veidi pisikesi halle kohti, mis on väga huvitavad, kuid keegi pole neid veel üles leidnud.

Pärapõrgute kaardil mõjutab turismi infrastruktuuri puudumine või olemasolu värvilaikude eredust vähem, sest keskendusin selle kaardi tegemisel huvitavatest linnadest kaugel olevate kohtade leidmisele.


Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *