Kõrgushaigus – kuidas see tunda annab?

Matk mägedes tuleb odavam ja säästab kindlasti tervist, kui võtta aega aklimatiseerumiseks. Tervet inimest, kellel jääb organismi kohanemine kõrgusega ebapiisavaks – enamasti liiga kiire mäkketõusugraafiku tõttu –, võib ohustada kõrgushaigus. Selle eluohtlikud vormid aju- ja kopsuturse eeldavad õigeaegset äratundmist ning kohest reageerimist.

Mägipiirkonna geograafia (nt matkad kõrgplatoodel) ning logistika tõttu on tihtilugu võimatu kõrgushaiguse riski täielikult kõrvaldada.

Ebapiisav aklimatiseerumine on kõige olulisem kõrgushaiguse riskitegur. Selle ennetamiseks on parim moodus järkjärguline mäkketõusugraafik.

Kõrgushaiguse eest ei ole keegi kaitstud. Kõrgushaiguse raskeid vorme on kirjeldatud ka mägedes elavatel inimestel, kes on viibinud mõnda aega madalal ja naasnud siis mägedesse.

Riski ja ennetavate ravimite vajalikkust aitavad hinnata vastavad juhised (Wilderness Medicine Society, CDC, UIAA ravi­juhiste soovitused) ja reisimeditsiini kabineti arst. Ravimeid atsetasoolamiidi või deksametasooni on soovitatav kasutada juhul, kui inimene kuulub kõrgenenud riski rühma ja eelaklimatiseerumine madalamal kõrgusel ei ole võimalik.

Ravimid küll toetavad aklimatiseerumist, kuid haigusriski täielikult ei kaota.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga