Koopaelamus Sloveeniast

Koopad? Eks ole igasugu koopaid ja kaevandusi juba nähtud,“ kaalusin paari aasta eest Sloveenia ühe tõmbenumbri väärtust enda jaoks ja valisin teise reisisihi. Tänavu veendusin, et tegin toona Sloveenia koobastele ülekohut, sest just sealsest Postojna koobastikust sain oma Slovee- nireisi tõelise „ohooo!!!“ elamuse.

Koopad? Eks ole igasugu koopaid ja kaevandusi juba nähtud,“ kaalusin paari aasta eest Sloveenia ühe tõmbenumbri väärtust enda jaoks ja valisin teise reisisihi. Tänavu veendusin, et tegin toona Sloveenia koobastele ülekohut, sest just sealsest Postojna koobastikust sain oma Slovee- nireisi tõelise „ohooo!!!“ elamuse.

Rahvast koobastiku sügavusse vedav lahtine elektrirong ei tõota just ehedat looduselamust, aga see mõte kaob peast niipea kui rong sõitma hakkab ning pikalt läbi stalagmiitide ja stalaktiitidega kaunistatud koobaste ja käikude kolistab.

„No photo! No photo!“ kisavad giidid, kui rahvas jalgsiraja alguses rongist välja valgub ja keelavatest märkidest hoolimata kaamerad haarab. Peaaegu keegi ei hooli ja püüab rohkem või vähem salamisi – aga ilma välguta – pilti teha. Salafotode tegemine vaibub, kui üks giid väga resoluutselt kuulutab, et koobastes pildistamine on Sloveenia seaduste järgi kuritegu. Seetõttu pärineb ka kõrvalolev Postojna spagetisaali foto sealse turismiameti fotopangast.

Jalutuskäik läbi maa-aluste saalide kestab üle tunni. Et seda tuleb teha koos mitmesaja kaaslasega, siis see eriti ei häirigi, sest ruumi on laialt.

Villu Zirnask

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga