Kogu tõde PALMIDEST

Kus asub maailma kõige palmirikkam saar? Kus kasvab kõige haruldasem palm? Tallinna botaanikaaia teadur Urmas Laansoo annab huvitava ülevaate palmipuudest, mida on tänaseks leitud ja kirjeldatud pisut rohkem kui 2600 liiki.

Kus asub maailma kõige palmirikkam saar? Kus kasvab kõige haruldasem palm? Tallinna botaanikaaia teadur Urmas Laansoo annab huvitava ülevaate palmipuudest, mida on tänaseks leitud ja kirjeldatud pisut rohkem kui 2600 liiki.

Kuigi eri palmiliike on väga palju, võib isegi kogenematu reisisell neid lihtsa vaevaga ära tunda. Kõiki maailma palme ühendav ühine tunnus on kokkuvolditud lihtne lehepung. Alles lehepunga arenedes kasvab igale palmiliigile iseloomulik sulgjas liitleht või sõrmi meenutavate hõlmadega sõrmjas leht. Palmide lähimad sugulased on kõrrelised, ingverilised ja bromeelialised. See arvamus on aegade jooksul muutunud, sest varem peeti palmide lähimateks sugulasteks hoopiski võhalisi, kruvipuulisi ja kaabulillelisi. Palme on tänaseks kirjeldatud 2609 liiki 185 perekonnast. See arv muutub, sest palme avastatakse ja kirjeldatakse igal aastal juurde. Kõige rohkem kasvab palme niiskes troopikas, lähistroopika on vaid 130 liigi kodumaa. Palmid on maailma eri paigus väga ebaühtlaselt levinud. Aasias ja Vaikse ookeani saartel kasvab koguni 1600 liiki palme. Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Kariibi mere saartelt on teada 730 liiki palme, kuid terves Aafrikas kasvab vaid 65 liiki palme. Kõige palmirohkem riik on Malaisia, kus kasvab 410 liiki palme. 10% ehk 241 liiki palme kasvab Lõuna-Ameerikas Colombias. Maailma suurimalt troopiliselt Uus-Guinea saarelt on leitud rohkem kui 264 liiki palme. Madagaskarit peetakse palmide pealinnaks või palmide paradiisiks, sest Madagaskaril kasvab kõige rohkem vaid sellel saarel leiduvaid endeemseid palmiliike, kokku 202 liiki. Aken-mahlapalm (Beccariophoenix fenestralis) kirjeldati Madagaskarilt alles 16. juunil 2014! Saared on palmihuvilistele põnevad paigad seepärast, et rohkem kui pooled (52%) maailmas leiduvatest palmidest kasvavad ainult saartel. Ütlusel „Läksin palmisaarele” on seega ka sisuline tähendus. Maailma kümne kõige tähtsama puuliigi hulka kuulub kookospalm (Cocos nucifera). Arvatakse, et kookospalm on pärit Filipiinide idaosast Samari provintsist või Austraalia kirderanniku lähedalt pärit Suurelt Vallrahult. Kookospalm on Maldiivide, Suriname ning Trinidadi ja Tobago rahvuspuu. Hindudele ja budistidele sümboliseerib kookospalm viljakust ja sigivust, sest kookospähkel meenutab väliselt inimese pead. Kookospähklist tehtud ehetel usutakse olevat püütoni jõud ja õnnetuste eest kaitsev toime. Kookospalmi kutsutakse ka elu puuks, sest kookospalmi kõik osad leiavad kasutamist. Kookoskiududest valmistatakse igapäevaseid tarbeesemeid, tüve puitu kasutatakse ehituses, lehti aga loomasöödana ning inimtoiduks. Põhjamaades kasutatakse kookoskiudu ka potitaimede kasvatamisel substraadina. Kõige palmirikkam on Uus-Guinea saar, mis jaotub Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea vahel. Tänu suurele kõrgusvööndilisusele on saarel palju erinevaid kasvukohti ja see tagab palmide liigilise mitmekesisuse. 2014. aasta seisuga on Uus-Guinealt teada vähemalt 270 liiki palme. 2012. aastal kirjeldati Uus-Guinealt 12 liiki teadusele senitundmatuid oraaniapalme (Orania). Oraaniapalm on tähelepanuväärne selle poolest, et mõned oraaniapalmid on mürgised ja kohalikud väldivad nendega kokkupuudet. Kõige mürgisem kõikidest palmidest on metsoraaniapalm (Orania sylvicola), kes kasvab Tais, Malaisias ja Indoneesia saartel. Kõige erilisem on Paapua Uus-Guineas Torricelli mägedes kasvav sebramustriliste leherootsudega sebra-kalasabapalm (Caryota zebrina), kes kirjeldati alles 2000. aastal. Uus-Guineal kasvavad ronivate vartega rotangpalmid (Calamus), vaid üks kord elu jooksul õitsevad varipalmid (Corypha), suurte sõrmjate lehtedega kuni 30 meetri kõrgune ja kanamunast suuremate mustade viljadega uusguinea palmüürapalm (Borassus heineanus), söödava tüvesäsiga kiirekasvulised saagopalmid (Metroxylon), sipelgapalmid (Korthalsia), torkivate lehtedega astel-pigafetapalm (Pigafetta filaris), söödavat palmikapsast andvad erispalmid (Heterospathe), jaanipalm (Dransfieldia), lehvikpalmid (Livistona), ümmarguste lehtedega vandepalmid (Licuala), alt valgete ja tervete piklike lehtedega sommipalm (Sommieria) jt. Palmide seas eriline on soolase veega rannikualadel, mangroovistikes ja jõgede suudmealal kasvav söödavate viljadega nipapalm (Nypa fruticans). Nipapalmi konserveeritud vilju müüakse ka Eestis, kuid enamik inimesi pole neist midagi kuulnud. Näkipalmi (Hydriastele) tüvesid kasutatakse matkaonnide tegemiseks. Väsimuse peletamiseks kasutavad kohalikud beetli-areekapalmi (Areca catechu) pähkleid. Beetlipähklite närimine muudab meeled erksamaks, kuid põhjustab ka olemasolevate haiguste süvenemist. Kookospalmi (Cocos nucifera) lehtedest korvide ja mattide punumine on mõnes Paapua külas kohalike peamine sissetulekuallikas. Madagaskar on kõige uuemate andmete järgi 202 palmiliigi kodumaa. Kõige rohkem (43 liiki) huvitavaid palme kasvab saare kirdeosas Masoala poolsaarele loodud Makira looduskaitsealal. Madagaskari palmid on peaaegu kõik endeemid. Vaid 6 liiki Madagaskari palmidest kasvab ka väljaspool saart Mandri-Aafrikas. Madagaskaril raiutakse igal aastal kuni 300 000 hektarit looduslikku metsa. See ohustab ka kohalikke palme. Vaid 18 palmiliigi arvukus ja levila on nii suur, et neid inimtegevus oluliselt ei ohusta. Kõige haruldasemad Madagaskari palmidest on leemuripalm (Lemurophoenix) ja voaniolapalm (Voaniola). Leemuripalmi kirjeldas kuulus Briti palmiuurija John Dransfield alles 1991. aastal. Kirde-Madagaskaril on kahes kasvukohas tänaseks säilinud vähem kui 30 leemuripalmi isendit. Äärmiselt ohustatud voaniolapalmi on tänaseks säilinud vaid 7 täiskasvanud puud ja hulk nooremaid, kokku 135 isendit neljas kasvukohas. Veelgi halvemini on läinud Briti pisipalmil (Dypsis brittiana), keda pärast 2007. aastal looduses enam ei õnnestunud leida, sest palmi ainsas kasvukohas on riisipõldude laiendamiseks mets maha raiutud. Väga huvitav on Kagu-Madagaskaril vaid ühe jõe ääres kasvav alt jämeneva tüvega äärmiselt ohustatud vesi-raveenepalm (Ravenea musicalis), keda kutsutakse ka muusikapalmiks. Umbes 4 ruutkilomeetrisel alal kasvab vähem kui 450 puud. Vesiraveenepalm on üks vähestest vooluvees kasvavatest palmidest. Esimesed aastad kasvab noor raveenepalm täielikult vee all. Alles hiljem kasvavad tüvi ja lehed veepinnast kõrgemale. Vettekukkuvad küpsed viljad teevad erilist sulpsatavat heli, nagu keegi mängiks pilli. Väga huvitavad on ka kaks oraaniapalmi liiki (Orania trispatha, Orania ravaka) Idaja Kirde-Madagaskaril, kelle lehed on ühes tasapinnas ja meenutavad hiigelsuurt lehvikut. Peaaegu tervete lehtede ja lühikeste harunenud õisikutega on kuni 15 meetri kõrguseks kasvav äärmiselt ohustatud Dariani maropalm (Marojejya darianii) saare kirdeosas. Suurte sinakate sõrmjate lehtedega Madagaskari lääneosa rohumaadel leiduvat bismarkiapalmi (Bismarckia nobilis) kasvatatakse sooja kliimaga aladel sageli ilupuuna. Eestis müüdi esimest korda bismarkiapalmi istikuid 2013. aastal. Eestis kasvatatakse toapalmina kõige sagedamini Madagaskari palmidest kollakat pisipalmi (Dypsis lutescens) ja looduses haruldast kolmkant-pisipalmi (Dypsis decaryi). Kollakat pisipalmi kutsuti varem kollakaks kuldviljakpalmiks. Mauritius on väike, vaid 2040-ruutkilomeetrine saar India ookeanis Maskareeni saarestikus Aafrika mandrist 2000 kilomeetrit ida pool. Kuigi algupärast metsa on saarel säilinud vaid 1% kunagiste metsade pindalast, kasvab siin 8 liiki haruldasi palme ja palju teisi põnevaid taimi. Mauritius on maailma kõige haruldasema, kurvema ja üksildasema palmi kodumaa. Hääbuvat pudelpalmi (Hyophorbe amaricaulis) on elusana säilinud kogu maailmas vaid üks isend. Seda palmi saab minna vaatama saare keskplatool asuvasse Curepipe botaanikaaeda. Pudelpalmi teisi liike kasvatatakse istandustes jämeda ja seest õõnsa tüve saamiseks, millest valmistatakse trumme ja anumaid vee ning vajalike esemete säilitamiseks. Haruldane mauriitsiuse dodopalm (Acanthophoenix rubra) on hävimisohus seetõttu, et palmi seemned idanevad vaid pärast linnu soolestiku läbimist. Viimane dodo ehk dront hävitati 17. sajandi lõpus. Nüüd söödetakse palmi seemneid kalkunitele või viilitakse seemnekesta õhemaks, et palmi väljasuremisest päästa. Teised Mauritiuse palmid on võrkpalm (Dictyosperma), torkpalm (Tectiphiala) ja laatanpalm (Latania). Kuigi palme kasvatatakse Mauritiusel kõikjal tänavate ääres ja haljasaladel, on palmide võõrliike rohkem istutatud vanimasse troopilisesse Pamplemoussese botaanikaaeda saare põhjaosas. Seišellidel kasvab looduslikult vaid 6 liiki palme, kuid nende seas on taimeriigi erakordne rekordiomanik. Seišellipalmi seeme on kuni 50 sentimeetri pikkune ja üheseemneline puu otsas kasvav vili on taimeriigi raskeim. Kopsakaima vilja kaaluks mõõdeti 42 kilogrammi! Seišellipalm on ka Seišelli vabariigi rahvuspuu ja seal alates 1978. aastast looduskaitse all. Seišellidel kasvab ka miljonäripalmiks kutsutud dekeeniapalm (Deckenia nobilis). „Miljonärisalatit” tehakse istandustes kasvavatest taimedest. Pärast dekeeniapalmi tüve tipuosa ja lehepunga äralõikamist puu hävib. Dekeeniapalm võeti Seišellidel looduskaitse alla 1991. aastal. Uus-Kaledoonia on Prantsusmaale kuuluv ülemereterritoorium Vaikse ookeani lõunaosas. 375 kilomeetri pikkusel ja vaid 50 kilomeetri laiusel saarel kasvab 37 liiki palme, paljud neist väga haruldased. Peale kookospalmi on kõik Uus-Kaledoonia palmid endeemsed ehk kasvavad ainult siin ega kusagil mujal. Kõige haruldasem Uus- Kaledoonia palm on vaid saare lõunatipus kasvav uuskaledoonia saribuspalm (Saribus jeanneneyi). See on Uus-Kaledoonia ainus sõrmlehine palm. Teda peeti loodusest väljasurnuks, kuid taasavastati 1980. aastate lõpus. Looduses on elusana säilinud vaid üks täiskasvanud ja 20 noortaime. Kõige tuntum Uus-Kaledoonia palmidest on suureviljaline punapalm (Chambeyronia macrocarpa), kelle noor leht on erepunane. Kõige palmirikkam on saare kirdeosa ja 1628 meetri kõrguse Panie mäe ümbrus, kus kasvab 17 liiki palme. Troopilise kliimaga Kuuba on väga põnevate palmide kodumaa. Siin kasvab looduslikult 81 liiki palme. Kuubal pole võimalik veeta ühtegi päeva palme nägemata. Neid kasvab ja kasvatatakse kõikjal. Rohkem kui 200 asulat ja küla Kuubal kannavad palmi järgi pandud nime. Sõrmjate lehtedega maripalme (Coccothrinax) kasvab Kuubal 39 liiki, karnauubapalme (Copernicia) on 24 liiki ja kuningpalme (Roystonea) 5 liiki. Kuuba rahvuspuu on kuuba kuningpalm (Roystonea regia), keda kasvatatakse kõikjal sooja kliimaga aladel tänava- ja pargipuuna. Kõige erilisemad Kuuba palmid on kerapalmid (Hemithrinax), keda kutsutakse tänu nende eriskummalisele välimusele ka pulgakommipalmideks. Kariibi mere saartel võib palme kohata sageli riigi sümbolitel: lippudel ja vappidel. Hispaniola saarel asuval Haitil on rahvuspuuks valitud kuuba kuningpalm. Kriketivõistkonna lipul on kujutatud palmi. Bahama, Dominica ning Trinidadi ja Tobago vapil on palm. Kariibi mere saartel kasvab palme 27 perekonnast. Tuntumad neist on tugevat kiudu andev ataaleapalm (Attalea), söödavate viljadega virsikpalm (Bactris), huvitava jämeda tüvega tünnpalm (Colpothrinax), soomuseliste suurte viljadega buritipalm (Mauritia) jt. Hawaii on 23 palmiliigi kodumaa. Kohalikud kutsuvad neid loulu-palmideks. Botaaniliselt kuuluvad kõik Hawaiil kasvavad palmid havaipalmi (Pritchardia) perekonda. Väljaspool Hawaiid kohtab teisi liike ka Saalomoni saartel, Tongal, Fidžil, Samoal, Vanuatul, Cooki saartel ja Tuamotul. Havaipalmide haruldaseks muutumise põhjusteks on inimtegevus ja saartele toodud rotid, kariloomad ja metssead, kes vilju ja seemneid või noortaimi hävitavad. Hawaii Oahu saarel on ka maailma palmirohkeim Lyoni arboreetum, kus kasvab rohkem kui 800 liiki palme. Hiinale kuuluval Hainani saarel riigi lõunaosas kasvab 26 liiki palme, paljud neist väga haruldased (näiteks madal ja tihe sõrmlehine põõsas Chuniophoenix hainanensis). Taiwani saarel kasvab 7 liiki palme. Huvitavaid palme võib kohata ka Lõuna-Jaapanis. Nansei vulkaanilistel saartel kasvab 4 liiki palme ja Tokyost 1000 kilomeetrit lõuna pool asuvatel Bonini saartel 2 liiki haruldasi palme. Need on bonini lehvikpalm (Livistona boninensis) ja kaunite longus lehtedega sulglehine palm Clinostigma savoryanum. Indiale kuuluvatel Andamani ja Nikobari saartel kasvab 24 liiki palme, neist 12 liiki on vaid neil saartel kasvavad endeemsed liigid. Nikobari bentinkiapalm (Bentinckia nicobarica) on kuni 20 meetri kõrgune sulglehtedega ühetüveline palm. Väliselt meenutab ta beetli-areekapalmi. Kohalikud kasutavad selle palmi tüvesid tarade ja majade ehitamiseks. Hävimisohus liikide hulka kuuluvad ka andamani pinangapalm (Pinanga andamanensis), sipelgapalm (Korthalsia rogersii) ja mitu deemonpalmi (Daemonorops) liiki. Eestile kõige lähem suur palmiaed (Palmetum of Santa Cruz de Tenerife) avati 2014. aastal jaanuaris Tenerifel. Seda kollektsiooni hakati rajama juba 1995. aastal, kuid rahastamisraskuste tõttu jõuti avamiseni alles tänavu. 12 hektari suurusel alal kasvab rohkem kui 400 liiki palme. Lisaks palmidele on siia istutatud veel bromeelialisi, agaavilisi, kaktuseid, kruvipuid ja palmlehikuid. Tenerife palmiaed on spetsialiseerunud Kariibi mere saarte palmidele. Siin asub kõige täiuslikum elustaimede kollektsioon maripalme (Coccothrinax), triinakspalme (Thrinax) ja kerapalme (Hemithrinax).  

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga