Kirev SAPOŽNINITE TALDRIKUMAAILM

Selles GO Reisiajakirja numbris anname avalöögi uuele rubriigile pealkirjaga „Kollektsionäärid”. Sõna saavad inimesed, kellele meeldib reisidelt koguda erinevaid esemeid. Iga kollektsionääri kogust toome välja silmapaistvamad eksemplarid, samuti püüame lugejale edasi anda kollektsionääride hingeelu ehk põhjused, mis just nende esemete kogumiseni on viinud.

Selles GO Reisiajakirja numbris anname avalöögi uuele rubriigile pealkirjaga „Kollektsionäärid”. Sõna saavad inimesed, kellele meeldib reisidelt koguda erinevaid esemeid. Iga kollektsionääri kogust toome välja silmapaistvamad eksemplarid, samuti püüame lugejale edasi anda kollektsionääride hingeelu ehk põhjused, mis just nende esemete kogumiseni on viinud. Rubriigi esilugu avab Eesti Kontserdi kauaaegse direktori ning rahvusvahelise kategooria jalgrattakohtuniku Oleg Sapožnini muljetavaldava taldrikutekogu tagamaid. Oleg ja Virve Sapožnini avaras Tallinna kesklinnakorteris on ühe toa seinad kaetud justkui taldriktapeediga – igas suuruses, kujus ja värvivarjundis seinataldrikud meenutavad omanikule aastate jooksul läbi käidud riike. Oleg Sapožninil võtab mõnda aega, enne kui ta külastatud riikide enamvähem täpse arvu välja julgeb öelda: „Olen kokku käinud 53 riigis,” ütleb ta mõttepausi järel. Alguses käis Sapožnin tööreisidel üksinda, pärast piiride avanemist liitus ka abikaasa Virve Sapožnin. Koos on käidud 40 riigis. Hiljem jäigi abikaasa Virve pühaks kohuseks hoolitseda selle eest, et tagasi koju ei jõutaks tühjade kätega ehk ilma taldrikuta. Alati ei ole see olnud kõige kergem ülesanne. Nii on tulnud Andorras lumetormi trotsida, et poodi jõuda, või hoopis fantaasialendu kasutada. Siitsamast Piusa koobastest hangiti näiteks nahkhiirekujuline ese, mis asendab kenasti taldrikut. Taldrikute kogumisele on kaasa aidanud ka teised. Nii saadi ümbermaailmareisi ajal Tahitilt taldrik viimasel minutil. „Juba tundus, et siit maalt peame küll ilma lahkuma, sest kõik poed olid kinni,” meenutavad Sapožninid. Ent tänu reisikaaslase Tiit Pruuli kiirele tegutsemisele meene siiski kätte saadi. Nüüd kannabki taldrik Tiidu nime. Kollektsioneerimise idee tekkis tegelikult pooljuhuslikult. Nimelt oli 60ndate velotuuridel kombeks kinkida meenena taldrikuid ja sealt see alguse sai. „Taldrikuid muudkui kogunes ja nii otsustasin, et miks mitte igast riigist endale selline mälestus muretseda.” Nüüd võib hiljuti 80 aasta juubelit tähistanud mees enda seinal imetleda üle 400 taldriku. Otse loomulikult käib taldrikute juurde ka värvikas legend ehk saamislugu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga