Kas paberil ilmuvat reisiajakirja on internetiajastul veel vaja?

Priit Vesilind endine National Geographicu ajakirjanik Ei. Ei ole vaja. Aga vajaduste ning tahtmiste vahel on oluline vahe. Mul ei ole otseselt VAJA 300-euroseid päikeseprille, kuid ma TAHAN neid. See ongi tänapäeva ajakirjade kõige suurem proovikivi: lugejad tuleb panna TAHTMA artikleid märkama ja lugema. Reisiinfot on ju tegelikult lihtsam kätte saada nutitelefoni kaudu, aga mida lugeja veel vajab? Meelelahutust, võib-olla sõnade ja piltide intelligentset kokkusulatamist, mis juhatab lugeja sinna, kuhu ta neti teel ei jõuaks. Midagi, millel oleks väärtus ning mida sooviksid hoida enda diivanilaual. Seetõttu peavad ajakirjad kindlasti muutuma loomingulisemaks ja taotlema kuiva statistika edastamise asemel kvaliteeti. Vaid informatsioonist enam ei piisa. Krister Kivi ajakirjanik Ma olen üsna kindel, et paberile trükitud reisiajakirjad jäävad püsima; veelgi enam, ma olen kindel, et nad arenevad paremaks kui varem. Traditsiooniline reisiajakiri võimaldaks mängida eri tekstuuriga trükipaberite, ülisuurte fotode, lahtivolditavate posterite ja maa-kaartide, miks mitte koguni lõhnasämplitega, sellal kui veebiajakirjadel on perspektiivi muuta oma sisu personaliseeritumaks näiteks lugeja varasemaid lugemiseelistusi ja asukohta arvesse võttes või audio- ja videosämplitega artiklite juures („kuula-ehedatturulärmi”- link näiteks Maroko souk’idest kõneleva loo all). Ma ei oska öelda, kumba ma ise paremaga meelega loen − eks see sõltub tujust ka −, kuid mu magamistoas on umbes 0,1 tonni eri lennukompaniide pardaajakirju ning allalaaditud pdf-ide kogumises puuduks kindlasti sarnane võlu. Lisaks on paberil reisiajakiri loetav ka siis, kui wifi puudub või läptopi patarei tühjaks saab. Priit Pullerits ajakirjanik, õppejõud Oi, kuidas on vaja! See põnevus ja ootusärevus, millega avan iga Go Reisiajakirja värske numbri, on võrreldamatu selle tundega, mida tekitab ajakirja surfamine internetis. Rääkimata sellest, kui oled ise midagi ajakirja kirjutanud − paber väärtustab seda! See, kui su lugu ja pildid ilmuvad paberil, on justkui tunnustus tehtud tööle, sest paberajakirja toimetajad peavad tegema ikkagi valiku, mida seal avaldada, erinevalt internetist, kuhu võib paisata kõik vähegi arvestatavad kaastööd, mis toimetusse saabuvad. Veel mõni aeg tagasi ilmusid suured uudisteajakirjad Newsweek ja U.S News & World Report. Lugesin neid aastaid äärmise põhjalikkusega, kaanest kaaneni − see ei ole liialdus, ausõna −, iga nädal oli nende ilmumine justkui väike sündmus. Nüüd ilmuvad need ajakirjad juba mitu aastat ainult internetis, paberil enam mitte − ja ma ei ole neid vist kordagi veebis vaatamas käinud. Nende võlu on minu jaoks absoluutselt kadunud. Neid pole minu jaoks sama hästi kui olemas. Seega, kui ajakiri tahab elus püsida ja olla nähtav, peab ta ilmtingimata ilmuma paberil. Vähemalt seni, kuni elab veel minu põlvkond. Stella Morotskaja Vokrug Mira peatoimetaja Paberil ilmuv reisiajakiri internetiajastul? Muidugi on sellist ajakirja vaja! Esimene, poliitiliselt korrektne ja igav vastus: vanemat põlvkonda, kes erinevate põhimõtete ja eelarvamuste tõttu ei ole hakanud ega hakkagi netikasutajaks, ei saa huvitavast infost ilma jätta. Ka lastel on õigus lugeda huvitavat infot paberilt. Teine, poeetilisem vastus. Parimad reisimisest kirjutatud raamatud on ju paberil. Kõik, kes me neid lugesime, unistasime juba lapsepõlves kaugetest ja saladuslikest kohtadest. Just see kaugete paikade tuul on lahti lehitsenud neid lehekülgi meie jaoks. Ja kõige olulisem, kolmas vastus. Kui üldse selline küsimus esitada, viib see automaatselt järgmise küsimuseni: kas internetiajastul on üldse vajadus reisimiseks? Istud arvuti taha, avad mõned netiaknad ning näed kõike ja palju – nagu oleksid kohapeal. Ja veelgi parem on sisse lülitada simulaator ja justkui kõike läbi elada: ujuda akvalangiga ookeanis, lennata Everesti kohal või sõita kollase taksoga New Yorgis. Milleks üldse aega ja raha kulutada... surrogaatide ajastu on alanud. Kuid mina eelistan ehedaid kohtumisi, elusaid muljeid ning reisiajakirja, mida on mõnus hoida käes, voodi kõrval öökapil ja lennuki seljatoe taskus, enne järgmist reisi marsruudil Moskva–maailm. Petri Laine Retkilehti peatoimetaja Trükitud reisiajakiri on kindlasti parim väljund lugejate jaoks. Seda on lihtne kasutada, saab mugavalt lehitseda ning otsast lõpuni läbi lugeda. Trükitud reisiajakirja lugedes tekib kirjeldatud kohaga parem tunnetus ja side.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga