Kas krediitkaart on saatanast?

Sel suvel puhkes reisfoorumis trip.ee äge diskussioon krediitkaartide teemal. Eestlaste seisukohad ulatuvad arvamusest, et krediitkaardita on tänapäeval võimatu mugavalt reisida, usuni, et krediitkaart on saatanast, näitas vaidlus.

Nordea kaarditoodete müügijuht Reelika Areng, mida pank soovitab reisimisel kasutada – sularaha, deebetkaarti või krediitkaarti?

Tegelikult on täiesti maitse asi, kas maksta ostude eest sularaha või pangakaardiga; kas kasutada krediit- või deebetkaarti. Mida rohkem ühe või teise eelistest, võimalustest, aga ka ohtudest ja riskidest teada, seda enam on võimalik hüvesid enda kasuks pöörata ning minimeerida võimalikke sekeldusi.

Kindel on see, et sularaha võtavad vastu kõik kaupmehed kogu maailmas, olgu selleks kaamelimüüja või suurlinna eksklusiivne kaubamaja. Samas on sularaha ihalusobjekt ka kõikidele kurikaeltele, kes turisti muust rahvast kergesti eristavad. Kupüüri kehtetuks tunnistada ei saa ning sularaha varguse korral on selle tagasisaa- mise tõenäosus väga väike. Pangakaardi vargusel seevastu sulgeb pank kaardi kohe pärast kliendilt vastava avalduse saamist, misjärel kaart muutub varga käes kasutuks plastikutükiks.

Soovitaksin sularaha ning pangakaardi kasutamist kombineerida – võimalusel teha suuremad ostud kaardiga ning varuda väiksem kogus kohalikku valuutat kulutus- teks, mille puhul kaardiga tasumine pole mõttekas või võimalik.

Trip.ee diskussioon puhkes postitusest, kus reisilt naasnud inimese kaardilt võttis talle Kreekas Santorinil soodsat autorenti pakkunud firma tagantjärgi mitmel korral väikeste summadena maha kokku 250 eurot. Nende tehingute vaidlustamise järel saadeti autorendifirmast põhjendus – auto esikaitseraud olevat lõhutud – ja garantiitšekk 400 eurole, mille auto renti- ja oli pidanud enne auto saamist allkirjastama. Pank ütles, et ei saa antud juhul 250 euro kontolt mahavõtmist takistada (vt www.trip.ee/node/32072).

Autot rentides ja majutust broneerides nõuavad teenuseosutajad tihti krediitkaarti ega lepi üksnes sularahas tasumisega, sest kui hiljem peaksid ilmnema mingid kliendi tekitatud kahjud või lisakulud, on need võimalik krediitkaardilt kokkulepitud ulatuses kinni pidada. Kuna seda asjaolu saab ka kurjasti ära kasutada, peaks kaardi kasutaja võimalusel eelistama tuntud ja usaldusväärseid ettevõtteid. Samuti peaks ta hoolikult lugema lepingut, millele alla kirjutab. Eriti tähelepanelikult tuleks jälgida, et kõik tagatisega seotud tähtajad ja muud tingimused oleksid lepingus fikseeritud. Kliendi allkiri lepingul tähendab teenuse pakkuja reeglitega nõustumist, mistõttu hilisemate vaidluste tekkimisel ei pruugi abi olla ka panga sekkumisest. Kui kaardi kasutamise kohta tekib kahtlusi või küsimusi, peaks esimesel võimalusel pöörduma oma panga poole. Vahel võib tehingute info saamine välismaalt küll aega võtta, kuid igal juhul soovivad pangad jõuda väärkasutuse põhjustaja ning süüdlaseni.

Mõnikord juhtub, et vastu ootusi ei ole kaardiga maksmine võimalik. Mida sellisel juhul teha? Kõigepealt tuleks teenindaja käest küsida põhjust – kas ei sobi konkreetne kaart või ei ole selles kohas võimalik ühegi kaardiga tasuda.

Kui kaart maksevahendina kehtib, kuid tehnilistel põhjustel ei ole siiski võimalik tehingut sooritada, tasub mõne teise pangakaardi olemasolul proovida seda või võtta kaardiga mõnest sularahaautomaadist sularaha.

Et ostukohti ning makseterminale on üle maailma kaupmeeste kasutuses väga erinevaid, esineb tehnilised tõrked kaardiga tasumisel sagedamini kui sularahaautomaatide kasutamisel. Viimased on üsna ühetaolised ning seega on ka tõrgete esinemise võimalus väiksem.

Tuleb ette, et inimene ei oska arvata, kas ta on saanud pangalt deebet- või krediitkaardi. Kuidas neil vahet teha? Vastuse annab pilk kaardi logole. Nimelt väljastavad Eesti pangad Maestro ja Visa Electron deebetkaarte ning MasterCard ja Visa erinevate alaliikide (nt Classic, Stan- dard, Gold ja Platinum) krediitkaarte. Krediitkaardid jagunevad oma funktsionaalsuselt laias laastus kaheks – on olemas kindla ning vaba tagasimaksega kaardid. Kindla tagasimaksega krediitkaart töötab põhimõttel, et igakuise krediidilimiidi piires saab teha tehinguid, mis tasutakse järgmisel kuul ühes osas. Vaba tagasimaksega krediitkaart sobib pigem suuremateks kulutusteks, mida on sobivam tagasi maksta pikema perioodi jooksul. Kaupluses tasumisel on nii vaba kui kindla tagasimaksega krediitkaart võrdsed ning tagavad kliendile kõik krediitkaardiga kaasnevad võimalused.

Et pangad kaarditooteid pidevalt täiustavad, on võimalikud nn kaks ühes või kombineeritud kaardid, kus plastikul olev logo räägib näiteks krediitkaardist, kuid ostude eest tasumine toimub deebetkaar- dile iseloomulikult. Seepärast soovitan oma pangast täpselt järele küsida, kuidas üks või teine toode töötab ning milline teie vajadustele kõige paremini vastaks.

Miks peaks välisreisile sõitja ennast lisaks deebetkaardile varustama krediitkaardiga? Eestis on olukord, kus müüja lükkab deebetkaardi tagasi ning soovib krediitkaardiga tasumist, tavapäratu. Väljaspool Eestit tuleks selle võimalusega arvestada. Sõltuvalt riigist ning ostukohast võib krediitkaart olla sularaha kõrval kas eelistatud või ainuke tasumise võimalus. Põhjuseid on mitmeid, kuid peamisteks on tavaliselt ostukohas kasutatav makselahendus ning kaardimak- sete töötlemise kord.

Krediitkaarti läheb kindlasti vaja Internetis maksmisel ning erinevate broneeringute tegemisel.

Osad odavlennuliinid (näiteks Easyjet ja Ryanair) võtavad kaardimakse eest väikest lisatasu – krediidkaardi puhul rohkem, deebetkaardi puhul vähem. Ainult Visa Electroni, mis muidu on täiesti tavaline deebetkaart, kasutamisel pääseb lisatasuta, aga oh häda – Eestis väljaantud Visa Electrone veebimakseteks ei aktsepteerita. Miks Visa Electron on antud juhtudel eristaatuses? Miks Eesti päritolu Visa Electroni veebis maksmisel ei aktsepteerita?

Riigiti on nii kaardid kui nende funktsioonid pisut erinevad. Nii on mõnedes riikides tavaline, et elektri- ja muud kommunaalmaksed teostatakse internetis just läbi deebetkaardi, mitte kontolt nagu Eestis harjunud oleme. Internetimakseid võimaldaval deebetkaardil on CVC2 ehk security code – see on kolm numbrit kaardi tagaküljel allkirjapaneelil.

CVC2 on alati olemas rahvusvahelistel krediitkaartidel, kuid seda ei pruugi olla deebetkaartidel. Eestis ei ole deebetkaartidel (Visa Electron, Maestro) CVC2 levinud, seega ei õnnestu suure tõenäosusega tehing internetikaupmehe juures, kus CVC2 välja täitmine on nõutav.

Pankade ja (interneti)kaupmeeste vahelised lepingud on riigiti samuti väga erine- vad. Seepärast võib kaupmees eelistada ühte makseviisi teisele – sõltuvalt sellest, kuidas on hinnastatud vastavad tehingud tema ja panga vahel.

Küsitles Villu Zirnask

Pangakaardi kasutamise ABC

• Kaardiga tasumisel ei tohiks kaarti nägemisulatusest välja lasta. Tegelikult ei tohiks makseterminal kunagi asetseda tagaruumides, väljaspool teenindusala.

• Kasutades krediitkaarti broneeringu tegemisel või tagatisena, tutvuge kindlasti lepinguga, millele alla kirjutate. Tagatise ning broneeringute vabastamise tingimused ning tähtajad peavad olema lepingus fikseeritud.

• Internetis tasumisel eelistage tuntud ning usaldusväärseid lehekülgi.

• Vaadake regulaarselt oma konto väljavõtet – tähelepanelik tasub olla just pärast reisi või suuremate tehingute tegemist.

• Vähimagi väärtehingu kahtluse korral teavitage kohe panka ning paluge kaart sulgeda, sest kiire tegutsemine säästab tavaliselt paljudest ebameeldivustest.

• Kaarti ja PIN-koodi ei tohi mitte mingil juhul hoida koos! Ikka veel leiavad aset juhtumid, kus varaste saagiks langeb kontol olev raha, sest korduvatest meeldetuletustest hoolimata hoitakse koodi ja kaarti koos, muutes ligipääsu kontol olevale rahale ülilihtsaks.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *