„Miks peab laias ilmas toimuvatest halbadest asjadest üldse midagi teadma?“ kuulsin ennast raadioeetris retooriliselt küsimas. Ja vastasin iseenese pärimisele: „Aga miks peab üldse midagi millestki teadma? Võiks ju istuda silmaklappidega, tinistada kitarri ja laulda lõpmatuseni: elu on ilus, elu on ilus…“ Nii halbade kui ka ilusate asjadega seoses räägime nüüd Tiibetist.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Tiit Pruuli
Laias plaanis on Tiibet üks võrdlemisi isoleeritud ajalooline ja kultuuriline piirkond Aasias.
Vaadake kaardil sinna, kus asub maailma kõrgeim mägi Mount Everest – vot sealkandis asub ka Tiibet, seal hapnikuvaese õhuga Tiibeti platool. Lamab merepinnast keskmiselt 4500 meetri kõrgusel. Nii kõrgel, et Tiibetit kutsutakse suisa maailma katuseks. Eks asukoha kõrgusest ja mägisest maa-alast tulenevalt võime rääkida ka tema geograafilisest eraldatusest. Ei ole keegi seal käinud nii, et „lähen supsti sinna ja vaatan, kuidas on“.