Tartu Ülikooli etnoloogiaosakonna juures ja ümber eksisteerib väike grupp teadlasi, kes on võtnud ette uurida soorolle ning kirjutatud ja kirjutamata seadusi muslimiühiskondades. Eri rahvustest uurimisrühma liikmed kirjutasid GO Reisiajakirjale mitteakadeemilises vormis muslimiks olemisest perifeersete muslimikogukondade näitel, nende põnevast kultuurist, toidust ja elukorraldusest.
Iva on selles, et monoliitset islamit ei ole olemas. Islam jaguneb kaheks suureks vooluks – sunni ja šiia, need omakorda kuueks õiguslik-rituaalseks koolkonnaks, nende sees eksisteerib aga igas riigis omaette arusaam sellest, kes või mis on muslim. Lisaks veel mitteametlik jagunemine islami südamaa – Lähis-Ida, Araabia poolsaar – ja perifeerse islami vahel, kuhu kuulub tegelikult enamik maailmast.
Muslimiks olemine... seda on keeruline uurida, sest seal on nii palju nüansse, mida paari lausega kokku ei võta. Tingliku islami vihmavarju alla kuuluvad põnevad kultuurid väga erinevate elustiilidega, väga erineva majandusega ning – kõige tähtsam – väga erinevate köökidega. Muslimeid leiab nii enamusena kui ka vähemusena, meie lugudest leiate kerge läbilõike Kirde-India khaside elust, Mongoolia kasahhidest vähemuse ning Indoneesia ja Lõuna-Kasahstani muslimienamuse näol. See on vaid murdosa nendest kultuuridest, mida võetakse kokku mõiste „islam” all, ent ka need neli on piisavalt põnevad, et neid lugejale tutvustada.
Aimar Ventsel